Hirm meie sees
On normaalne tunda hirmu. Mäletan enda psühholoogina töötamise algusaastaid, kui pidin saalitäiele kuulajatele tegema ettekande, või hilisõhtul töölt koju minnes hakkas keegi mind jälitama, või kui arst teatas, et on vaja operatsioonile minna. Kõik sellised hetked võivad esile kutsuda üsna tüüpilist hirmureaktsiooni. Ent sa ei pane tähele paljusid muid hetki, kui hirm sinus samuti olemas […]
Julguse psühholoogia
Arvustus Äripäeva kirjastuses 2021 ilmunud raamat “Julgus mitte meeldida”, Ichiro Kishimi, Fumitake Koga (https://pood.aripaev.ee/julgus-mitte-meeldida) „Julgus mitte meeldida“ julgustab seadma eesmärke ja nende poole püüdlema. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen. Pole teiste arvustada, milline olen või millist elu elan. Igaühel on võimalus olla märkimisväärne ja väärikas just siin ja praegu. […]
Depressiivsete mõtetega toimetulekuks
Ajateljel on minevik-olevik ja tulevik. On inimesi, kes jäävad kinni mineviku lõksudesse. Mineviku lõksudeks on tavaliselt varasemalt üleelatud traumad, õnnetused, läbikukkumised, kaotused jmt. Jätame mineviku sinna kõige sellega, mis siis juhtus või ei juhtunud nagu ootasime. Oli, mis oli. No mis parata. Nõustume oma minevikuga. Me ei unusta kalleid inimesi. Anname neile tänu ja austusega […]
Kuidas kriisiga toime tulla?
Peale eriolukorra lõpetamist jääb inimestesse palju irratsionaalset hirmu ja teadmatust. Mis on igati loogiline, arvestades kõike eelnevat ja võimalikku toimuvat. Paljud inimesed vajavad oma isikliku hirmu läbitöötamist. Olgu selleks siis hirm haigestumise või igapäevaste probleemide ees. Paljudele saab olema muutunud olukord katsumuseks. Peredes, kus suhted olid juba varem probleemsed, vajavad eelkõige psühholoogilist abi, et suudetaks […]
Oluline on vastu pidada
Erinevate inimeste kriisi talumine ja toimetulek on erinev. See sõltub varasemate kaotuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingeid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene vajab eelkõige ärakuulamist ja hoolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või […]
Lapsele piiride kehtestamine
Isiklikke piire ei saa käega katsuda ega silmaga näha. Isiklikud piirid on individuaalsed. Sinu piir väljendab seda, mida sa vajad, et tunda end turvaliselt. Olen tähele pannud, et mõned vanemad kasutavad oma piiride kehtestamiseks liigsõnalisust, justkui ennast süüdi tundes, et ka temal on oma vajadused. Kui lapsed ei tunneta oma vanemate piire, muutuvad nad ebakindlaks, […]
Armastus annab jõudu edasi minna
Elu on võitlus. Ja see on võitlus, mida ei tasu pidada iseenese pärast. Meie vaim otsib alati mõtet väljaspool „iseolemise väsimuse“ piire. Nii on öelnud Alain Ehrenberg. Et jätkata pigutust elada, on tarvis muud põhjust kui lihtsalt ellujäämine. Teoses Inimeste maa jutustab Saint-Exupery, kuidas lendur Henri Guillaumet oli lennukiga Andide mäeahelikku ära eksinud ja hädamaandunud. […]
Aususest iseenda vastu
Ühel hiljuti toimunud gestaltpsühhotearaapia kursusel ütles koolitaja-terapeut, et meie neuroosid on ja jäävad meid ja meie käitumist juhtivateks õhupallideks, et ega nendest ju päriselt lahti ei saa. Kuid küsimus on selles, kas me saame neid ka ise juhtida või juhivad nemad meid. See õhupallide kujund ehk on üsna hea kujund sisenemiseks mõtisklusse aususest iseenda vastu. […]
Mida tähendab olla mõjus inimene ja kuidas selleks saada?
Mulle meeldib jälgida ja imetleda inimeste võimet mõjutada suuri hulki teisi inimesi. Inimeste mõjutamine on paljude ametite-rollidega seotud- juhtimine, müümine, esinemine, läbirääkimised. Osa inimesi kohe mõjuvad meeldivalt, kuid teistega pole mingit kontakti. Millestki on see ju ometi tingitud. See on seotud karismaga. Karisma on võime positiivselt mõjutada teisi inimesi, ühendades neid nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui […]
Kuidas inimene saab oma tervenemises ise osaleda?
Olen psühholoogina töötanud onkoloogia osakonnas. Seal kogetu pani mind mõtlema, et miks mõned patsiendid paranevad, teised aga mitte, kuigi neil on ühesugune diagnoos ja raviskeem? Haigus pole üksnes füüsiline probleem, vaid pigem kogu isiksuse probleem, mis haarab lisaks kehale ka meele ja tunded. Emotsionaalsed ja vaimsed seisundid mängivad olulist rolli nii vastuvõtlikkuses haigusele kui ka […]