Isiklikke piire ei saa käega katsuda ega silmaga näha. Isiklikud piirid on individuaalsed. Sinu piir väljendab seda, mida sa vajad, et tunda end turvaliselt.

Olen tähele pannud, et mõned vanemad kasutavad oma piiride kehtestamiseks liigsõnalisust, justkui ennast süüdi tundes,  et ka temal on oma vajadused.

Kui lapsed ei tunneta oma vanemate  piire, muutuvad nad ebakindlaks, kaotavad turvatunde, on passiivsed või hüperaktiivsed ning tunnevad end üksildasena.

Lapsele on vaja hoolivalt ja selgelt väljendada, et ta on minu piirist üle astunud. Seda muidigi mitte karjuvas ega võimutsevas toonis.

Ärge kartke lapsele „Ei“ öelda. See on üks hoolivamatest sõnadest kasvatuses.

Näiteid isiklike piiride väljendamise kohta Jesper Juuli raamatust „Minu piirid- sinu piirid“

Ene Raudla, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut