Teenused

Igaüks meist vajab usalduslikku inimest, kellega enda elu jagada. Individuaalne psühholoogiline nõustamine on üks võimalus suhelda neutraalse teisega. Vahel on kergem enda muresid ja rõõme jagada võõraga. Võib ka olla, et sõprade julgustava nõu asemel soovid kuulda kõrvalseisja vaatenurka. Individuaalne psühholoogiline nõustamine on sobilik väga paljude erinevate küsimuste ja väljakutsete ...

Suhtenõustamine on psühholoogiline nõustamine, mille peamiseks fookuseks on inimeste vahelised suhted. Suhtenõustamine võib olla  paariteraapia partneritele, aga võib olla ka nõustamine teiste pereliikmete vahel tekkinud pingete lahendamiseks. Nõustamisele võib tulla ka sõprussuhete või lapsevanema ja lapse vaheliste suhete erinevate väljakutsetega tegelemiseks. Nii individuaalne psühholoogiline nõustamine kui suhtenõustamine aitavad luua selgust ...

Armastus ei tähenda, et pidevalt on idüll ja harmoonia. Pinged suhetes on levinud, aga alati ei ole neid lihtne ületada. Suhteteraapia aitab lahendada lahkhelisid, tugevdada ja samas värskendada paarisuhet. Minu poole pöördumisel tähendab suhteteraapia PREP suhteteraapiat, mis on üks suhteteraapia vormidest. Eriline, just paaride jaoks välja töötatud meetod aitab vaadata ...

Perenõustamine aitab ära tunda peresiseseid suhteid, väljakujunenud käitumismustreid, analüüsida pere tugevusi ja toimetulekuviise. Koos nõustajaga saab üles  leida olemasolevad ressursid ja viia läbi muutusi paremaks suhtlemiseks ning koostoimimiseks. Perenõustamine kui ka pere- või paariteraapia suunab probleemidele, mis suhetes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega võivad tekkida, süsteemselt lahendust leidma. Tavapäraselt keskendub pereteraapia pereliikmete ...

Kärgpere polegi tänapäeval teab mis harv nähtus. Kärgpered võivad olla väljakutsuvad. Lastel võib olla raske kohaneda erinevate kodude ja vanematega. Nad võivad tunda end segaduses ja ärevuses. Vanemad võivad tunda end süüdi või vihased oma endise partneri vastu. Nad võivad ka konkureerida laste tähelepanu pärast. Kärgpered võivad olla ka väga ...

Piiride seadmine on ilmselt laste kasvatuse üks keerulisemaid teemasid. Kuidas seda aga nii teha, et need piirid oleks selged ja kindlad, samas hoolivalt seatud. Selles valdkonnas kasutan Thomas Gordoni perekoolis kasutatavaid meetodeid ja harjutusi ning Jesper Juuli  (tunnustatud Taani pereterapeudi ja laste kasvatusteemaliste raamatute autor)   peredega töötamisel saadud kogemusi.  Lapsel ...

Olen töötanud juba üle kolmekümne aasta lahutatud peredega. Aastate jooksul olen palju ka lastelt õppinud. Lahutuse mõju võib olla vähene või ulatuslik olenevalt sellest, kuidas vanemad erinevates olukordades käituvad. Tavaliselt tülitsevad vanemad enne lahutamist palju. Tavalisi  argielu erimeelsusi ei ole põhjust laste eest varjata, vaid pigem peaks õppima konstruktiivset riidu, ...

Lapse võõrandumine ühe vanema mõjul teisest vanemast tekib, kui üks vanematest, kas siis kaudselt või otseselt, sunnib last olema lojaalne tema ja põlglik teise suhtes. Seda tuleb  sageli ette seoses kibedate kohtulahingutega, mille raames lapsed peavad kuulma solvavaid märkusi teise vanema kohta. Mõnedele lastele tehakse ajupesu, nii et neil tekib ...

Lapse vajaduste hulka ei kuulu vanem, kes on talle vahva semu. Kui vanem on lapsele semu, siis pole ta ju autoriteet. Üks lapse põhivajadusi on kindlus- ja turvatunne. Seda saab anda keegi, kes on lapsest kogenum ning kes saab enda ja lapsega hakkama. Seega vajab laps kedagi, kes oleks temast ...

Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega. Probleemne käitumine ei tähenda ilmtingimata käitumishäiret. Ei ole ühtki last, kelle käitumine on alati laitmatu. Aga kui probleemne käitumine on korduv ning häirib oluliselt teisi lapsi ja täiskasvanuid, siis on oluline mõelda just häiriva käitumise põhjustele. Käitumisraskused ...

Juba varases lapseeas on meis olemas ürgsed reaktsioonid – ohutunne ja ärevus. Nende reaktsioonide eesmärk on aidata meil ohuolukorras paremini toime tulla. Hetkel, mil me tajume ohtu, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja käivituvad automaatsed reaktsioonid nagu “võitle!” või “põgene!”. Seeläbi saavutab organism võitlemiseks või põgenemiseks vajaliku pulsikiiruse, hingamissageduse tõusu ja lihastoonuse. ...

Tervise Arengu Instituudi uuringust 2024 on selgunud, et Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusuteel.  Kiusamist kui üht agressiivse käitumise alavormi on määratletud olukorrana, kus isik või rühm isikuid ründab või alandab korduvalt ohvrit ning valitseb jõudude ebavõrdsus. Kiusamiskäitumist eristavad teistest vägivalla vormidest eelkõige kolm ...

Kui lapsel on probleem, siis järelikult ei ole tal piisavalt oskusi kujunenud.  Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi eesmärgiks on rikastada lapsevanemate, õpetajate sekkumisvõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Loe edasi.. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka ...

Sõna “kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast ( krisis) ja tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise elu võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, jmt. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus ...