Olen töötanud juba üle kolmekümne aasta lahutatud peredega. Aastate jooksul olen palju ka lastelt õppinud. Lahutuse mõju võib olla vähene või ulatuslik olenevalt sellest, kuidas vanemad erinevates olukordades käituvad. Tavaliselt tülitsevad vanemad enne lahutamist palju. Tavalisi argielu erimeelsusi ei ole põhjust laste eest varjata, vaid pigem peaks õppima konstruktiivset riidu, et lapsedki saaksid mudeli tülide käsitlemiseks.
Vanemate riiud muserdavad lapsi. Jyväskylä Ülikooli psühholoog Sirpa Salo on uurinud vanemate paarisuhtekriiside mõju lastesse. Ta märkas, et vanemate paarisuhet puudutavad riiud mõjutasid eriti kahjustavalt lapsi. Kui vanemad riidlevad omavahelisi suhteid puudutavates küsimustes, teeb see laste olemise ebaturvaliseks ja nad ei tea, kumma poolel nad peaksid olema. Nad kuulevad oma vanemaid teineteisega valjusti inetult rääkimas. Usaldus vanemate vastu mureneb. Vanemate paarisuhteriiud, eriti kui need pikaks venivad, põhjustavad lastes stressiseisundi, milles nende keskendumine ja immuunsus nõrgenevad. Riiud mõjutavad nende tundetasakaalu, sotsiaalseid suhteid ja motivatsiooni.
Ka imikuealisi mõjutav vanemate riid. Ta tunneb ära tavalisest erineva hääletooni ja kõnelemisviisi. Väikestele lastele on vanemate riiud kahjulikumad kui suurtele. Kooliealine pääseb kodust välja ja ta ei tarvitse riide kuulata. Ta võib kellelegi nendest riidudest rääkida ja see kergendab muret
Kui nad aga ka pärast lahutust vaidlusi jätkavad, kannatavad lapsed suure tõenäosusega selle all. Kui vanemad õpivad oma erimeelsusi lahendama ja lahutusega rohkem rahul olema, siis on nad reeglina ka paremad vanemad ning ka lapsed kohanevad lahutusega suurema tõenäosusega.
Oluline on koostöö teie lapse nimel. Kõige olulisem eesmärk lahutatud vanemate jaoks on käituda vastastikuselt vastutaval moel.
Kui sa oled vastutustundlik, siis sa:
- Väldid tülisid lapse ees,
- Jagad last puudutavat infot teise vanemaga,
- Suhtled oma lapse arenguliste teemade osas, jagad kooli- ja tervishoiualast infot,
- Teete oma lapse kasvatamisel koostööd nagu partnerid.
Sina saad aidata lastel lahutusega nende tundeid säästvalt kohaneda, kui:
- Oled laste suhtes endiselt osavõtlik,
säilitad järjepidevuse oma lapse elus, andestad oma eksabikaasale,
- Võtad enesele vastutuse oma tegude eest, tegeled oma konfliktidega lapsest eemal,
- Räägid omalapsega,
- Annad endast vanemana parima teisest vanemast olenemata,
- Teete koostööd vastastikuse austusega, lähtudes oma lapse vajadustest.
Pean oluliseks andestamist
Andestamine on tahte, mitte tunde asi. Andestavad, hellad tunded võivad tekkida kunagi hiljem. Mõnikord need ei tulegi. Andestus lubab meil juhtunud paha unustada. Me ei saa neid unustada, kuid mälestustest kaob kibestumise mürk. Kui juhtunu meelde tulebki, võime endale öelda, et oleme andeks andnud ja ei taha seda enam aktiivselt mäletada. Negatiivsete emotsioonide mälus hoidmise asemel tuleb olevikus luua selliseid hetki, millest jääb tulevikus häid mälestusi.
Kui me andeks ei anna, on meie elu raske. Fassaad võib olla korras, aga meie sees elab vimm. Mitteandestav meel on lahti vihale ja kibestumisele, millel on kalduvus paisuda ja kasvada. Kibestumus immitseb välja rahulolematusena ja paistab välja vihana teiste inimeste vastu. Andeksandmatus on elu röövija. Kui andestamine rasketes, sügavalt solvunud olukordades ei olegi alati võimalik. Siis on vajalik nõustuda, et see on juhtunud. Nõustumine kui „lahti laskmine“ aitab rasket olukorda enda elust maha jätta. „Jah, see on minu elus juhtunud. Ma nõustun.“