Laste ja noorukite ärevushäired
Juba varases lapseeas on meis olemas ürgsed reaktsioonid – ohutunne ja ärevus. Nende reaktsioonide eesmärk on aidata meil ohuolukorras paremini toime tulla. Hetkel, mil me tajume ohtu, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja käivituvad automaatsed reaktsioonid nagu “võitle!” või “põgene!”. Seeläbi saavutab organism võitlemiseks või põgenemiseks vajaliku pulsikiiruse, hingamissageduse tõusu ja lihastoonuse. Tegemist on normaalsete reaktsioonidega, mis […]
Koolikiusamine on noorte vägivalla üks levinumaid vorme
Tervise Arengu Instituudi uuringust 2024 on selgunud, et Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusuteel. Kiusamist kui üht agressiivse käitumise alavormi on määratletud olukorrana, kus isik või rühm isikuid ründab või alandab korduvalt ohvrit ning valitseb jõudude ebavõrdsus. Kiusamiskäitumist eristavad teistest vägivalla vormidest eelkõige kolm tunnust: tahtlikkus, korduv tegevus ja […]
Kui lapsel on probleem
Kui lapsel on probleem, siis järelikult ei ole tal piisavalt oskusi kujunenud. Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi eesmärgiks on rikastada lapsevanemate, õpetajate sekkumisvõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Loe edasi.. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka laste probleeme puuduvate oskustena, mida […]
Kriis. Sellega toimetulek
Sõna “kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast ( krisis) ja tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise elu võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, jmt. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks […]
Hirm meie sees

On normaalne tunda hirmu. Mäletan enda psühholoogina töötamise algusaastaid, kui pidin saalitäiele kuulajatele tegema ettekande, või hilisõhtul töölt koju minnes hakkas keegi mind jälitama, või kui arst teatas, et on vaja operatsioonile minna. Kõik sellised hetked võivad esile kutsuda üsna tüüpilist hirmureaktsiooni. Ent sa ei pane tähele paljusid muid hetki, kui hirm sinus samuti olemas […]
Julguse psühholoogia

Arvustus Äripäeva kirjastuses 2021 ilmunud raamat “Julgus mitte meeldida”, Ichiro Kishimi, Fumitake Koga (https://pood.aripaev.ee/julgus-mitte-meeldida) „Julgus mitte meeldida“ julgustab seadma eesmärke ja nende poole püüdlema. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen. Pole teiste arvustada, milline olen või millist elu elan. Igaühel on võimalus olla märkimisväärne ja väärikas just siin ja praegu. […]
Depressiivsete mõtetega toimetulekuks

Ajateljel on minevik-olevik ja tulevik. On inimesi, kes jäävad kinni mineviku lõksudesse. Mineviku lõksudeks on tavaliselt varasemalt üleelatud traumad, õnnetused, läbikukkumised, kaotused jmt. Jätame mineviku sinna kõige sellega, mis siis juhtus või ei juhtunud nagu ootasime. Oli, mis oli. No mis parata. Nõustume oma minevikuga. Me ei unusta kalleid inimesi. Anname neile tänu ja austusega […]
Kuidas kriisiga toime tulla?

Peale eriolukorra lõpetamist jääb inimestesse palju irratsionaalset hirmu ja teadmatust. Mis on igati loogiline, arvestades kõike eelnevat ja võimalikku toimuvat. Paljud inimesed vajavad oma isikliku hirmu läbitöötamist. Olgu selleks siis hirm haigestumise või igapäevaste probleemide ees. Paljudele saab olema muutunud olukord katsumuseks. Peredes, kus suhted olid juba varem probleemsed, vajavad eelkõige psühholoogilist abi, et suudetaks […]
Oluline on vastu pidada

Erinevate inimeste kriisi talumine ja toimetulek on erinev. See sõltub varasemate kaotuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingeid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene vajab eelkõige ärakuulamist ja hoolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või […]
Lapsele piiride kehtestamine

Isiklikke piire ei saa käega katsuda ega silmaga näha. Isiklikud piirid on individuaalsed. Sinu piir väljendab seda, mida sa vajad, et tunda end turvaliselt. Olen tähele pannud, et mõned vanemad kasutavad oma piiride kehtestamiseks liigsõnalisust, justkui ennast süüdi tundes, et ka temal on oma vajadused. Kui lapsed ei tunneta oma vanemate piire, muutuvad nad ebakindlaks, […]