Enesedistsipliin
Kõik algab meist endist: Enesedistsipliin kui armastuse vorm Igapäevatöös peredega puutun tihti kokku küsimusega, kuidas õpetada lapsele püsivust, rahunemist või reeglitest kinnipidamist. Kuigi näen neid väljakutseid oma nõustaja töös iga päev, pani mind sel teemal uuesti sügavamalt mõtisklema Asse Sauga tabav lühimõte enesedistsipliinist. See tuletas meelde ühe olulise tõe: me ei saa pakkuda ega õpetada […]
Kui minevik varjutab olevikku
Nähtamatu koorem: Kuidas mineviku traumad mõjutavad meie tänast enesetunnet ja suhteid Meie minevikukogemused ei jää alati minevikku. Mõnikord salvestuvad need meie kehasse ja närvisüsteemi viisil, mis hakkab juhtima meie igapäevast enesetunnet, suhteid ja toimetulekut. Psühholoogiline trauma ei pruugi olla vaid üks suur sündmus; see võib olla ka pikaajaline turvatunde puudumine või korduvad negatiivsed mustrid lapsepõlves. […]
Miks meie lapsed ei talu enam pinget?
Miks meie lapsed ei talu enam pinget? Pereterapeudi vaade vaimse tervise kriisile Viimasel ajal räägitakse palju psühholoogide puudusest ja laste vaimse tervise järsust halvenemisest. Kliinilise psühholoogi ja pereterapeutina näen ma seda kriisi oma kabinetis iga päev. Kuid ma näen ka midagi, millest avalikult rääkida on ebamugav: meie lapsed on emotsionaalselt näljas ja neil puudub „psühholoogiline […]
Laps on kodu peegel
Pereterapeudi vaade: Kui laps ründab, on see hüüd ühenduse järele Laps ei ole kunagi isoleeritud saar. Ta on osa süsteemist ja tema agressiivsus koolis on tihti nagu punane märgutuli auto armatuurlaual – see annab märku, et kuskil süsteemis on „õli otsas“ või „mootor kuumenenud“. Pereterapeudina näen ma sageli, et lapse agressiivsus koolis on tegelikult peresüsteemi […]
Meie lapsed on katki
Kas sinu laps on “paha” või on ta sinu peegel? Peresuhetes kohtame sageli olukordi, kus lapse käitumine muutub väljakutseks. Levinud on arvamus, et lapsed ongi vahel lihtsalt “rasked”. Olen aga sügavalt veendunud: ei ole olemas halbu lapsi. Kui vanemal on probleem lapse käitumisega, peitub suur osa vastusest ja lahendusest eelkõige vanemas endas. Laps on meie […]
ATH või nutiaju
Kas diagnoos või digiajastu märk? ATH versus “nutiaju” sündroom Tänapäeva psühholoogi kabinetis on tavapärane olukord, kus teismeline siseneb kindla veendumusega: “Mul on ATH.” See enesediagnoos põhineb sageli sotsiaalmeediast ammutatud teadmistel ja lühivideote kirjeldustel, milles noor end ära tunneb. Kui aga selgub, et sümptomite taga ei pruugi olla kaasasündinud neurobioloogiline eripära, vaid hoopis elustiilist tingitud kognitiivne […]
GPS pereteraapias
Meie suhete tähendus kaootilisel ajal: Pereterapeudi pilguga Meie kaootiline ühiskonna elu võib nii mõnelgi inimesel oma sisemise GPS-i segi ajada. Ei tea enam, kuhu minna- mida teha. Inimesed ei julge seada kaugemaid eesmärke. Me ei ela isoleeritud saartena. Iga meie siseilmas toimuv segadus või selgus peegeldub neis, kes on meile kõige lähedasemad. Kui ühiskonna kaootilisus […]
Agressiivsus kui appihüüd: Miks lapsed muutuvad metsalisteks?
Šokk ja vastuseta küsimused Meie ühiskonda on raputanud lood, mis tunduvad olevat pärit õudusfilmist, mitte meie oma tagaaiast. Kuidas on võimalik, et teismelised poisid – alles lapsed – meelitavad kaaslase metsa, piinavad teda julmalt kuni surmani ning teevad sellest veel video, mida külmavereliselt levitatakse? See ei ole lihtsalt kuritegu; see on empaatia täielik puudumine, mis […]
Varjatud nartsissism ja passiiv-agressiivsus: Nähtamatu pinge peresuhetes
Pereterapeutidena näeme sageli paare või pereliikmeid, kes saabuvad teraapiasse seletamatu kurnatuse ja segadustundega. Üks osapool tunneb end tihti „halva“ või „ebapiisavana“, suutmata täpselt sõnastada, mis on valesti. Sageli on selle dünaamika taga varjatud nartsissism ja selle peamine väljendusvorm – passiiv-agressiivne käitumine. Mis on varjatud nartsissism? Erinevalt klassikalisest nartsissistist, kes on silmapaistvalt enesekeskne ja domineeriv, tegutseb […]
Vaikuse varjus: Passiiv-agressiivsuse teekond lapsest täiskasvanuni
Psühholoogina näen ma sageli, kuidas täiskasvanute keerulised suhemustrid on tegelikult aastakümneid vanad ellujäämisstrateegiad. Üks kurnavamaid nende hulgast on passiiv-agressiivsus – käitumine, kus viha ja rahulolematust ei väljendata otse, vaid see “voolab” välja läbi vaikuse, viivitamise või peidetud torkamiste. See artikkel heidab pilgu sellele, kuidas passiiv-agressiivsus lapses tärkab, mil viisil see täiskasvanuea suhetesse edasi kandub ja […]