Et kodus oleks õnne ja rahu

Tegutsemise, tervise ja õnne alus on energia õige juhtimine kogu päeva vältel.

TasakaalEt kohaneda elu kiiruse ja ennustamatute muutustega peame  olema füüsiliselt virged, emotsionaalselt tasakaalus, vaimselt tugevad.

Enne kui astuda hommikul maailma, teha sammuke iseendasse. Samamoodi nagu korrastame oma keha, on oluline hoolitseda ka oma hinge eest. Jälgida kas iseenda „kese“ on paigas, kas mul on iseenda kehas hea olla.  Inimene tunneb end kõige paremini siis, kui teadvuses valitseb kord. See juhtub siis, kui psüühiline energia või tähelepanu on suunatud olemasolevate tegevuste täitmisele siin ja praegu. Nautida iga tegevust, anda sellele eriline tähendus, mitte kiirustada.

Meie keha ei taha kiirustamist, seda kõige vähem just hommikul.

Vaata üle oma päevakava, loo päevast visuaalne pilt: millisena sa kujutad end ühes või teises  tegevuses, milline sa tahad välja näha, millised probleemid vajavad lahendamist jmt.

Kui me oleme loonud visuaalse pildi päevast, siis me oleme häälestanud ka oma keha tegutsemiseks. Meie keha, meel ja vaim vajavad häälestamist eesolevale päevale, et tegutsemisest kujuneks kulgemine.

Kulgemine on seisund, milles inimesed on oma tegevusest nii haaratud, et kõik ümbritsev muutub tähtsusetuks. Kogetu ise aga on nii nauditav, et inimesed on nõus selle nimel palju välja käima.

Täiusliku tegutsemise põhialuseks on energia, mitte aja juhtimine. Tegutsemine põhineb enrgia oskuslikult juhtimisel, mis annab meile võimaluse pühendumiseks.

Täiuslik pühendumine algab innuka sooviga hommikul tööle jõuda ja õhtul õnnelikuna koju naasta ning võimega tõmmata selged piirid töö ja kodu vahele.  See tähendab oskust käsilolevasse tegevusse süveneda, olgu tegemist loova väljakutsega tööl, rühma juhtimisega projekti raames, aja veetmisega armastatud inimese seltsis või lihtsalt lõbutsemisega.

Pühendumine nõuab tugevust, vastupidavust, paindlikkust ja sitkust nii füüsilises, emotsionaalses kui vaimses vallas.

Füüsilisel tasandil tähendab paindlikkus seda, et lihasel on liikumisulatus. Paindlikkust lisab venitamine. Siin on omal kohal joogaga tegelemine.

Emotsionaalne paindlikkus mõjutab võimet vabalt ja õigesti mööda laia emotsioonidespektrit liikuda, selle asemel et reageerida jäigalt ja kaitsvalt. Emotsionaalne sitkus on võime pettumusest, kurvastusest ja isegi kaotusest kosuda.

Vaimset  vastupidavust on vaja selleks, et suuta pikaajaliselt  keskenduda  ja säilitada kontsentreerumist mistahes oma tegevuses.

Spirituaalne tugevus peegeldab inimese pühendumist oma sügavamatele väärtustele, asjaoludest sõltumata ja isegi siis, kui nendest kinnipidamine nõuab isilikku ohvrit. Spirituaalne paindlikkus peegeldab inimese sallivust nende väärtuste ja tõekspidamiste suhtes, mis erinevad ta enda omadest, kuni need väärtused ja tõekspidamised teistele kahju ei too.

Võimekuse säilitamiseks oma elus peame õppima kuidas energiat võrdselt kulutada ja taastada.

Kõige rikkamat, õnnelikumat ja tulemuslikumat elu iseloomustab võime täiuslikult pühenduda käesolevale katsumisele, aga hooti ka tagasi tõmbuda, et taastuda.

Täiuslik pühendumus on see energia seisund, mis tegutsemisele kõige paremini kaasa aitab.

Kuna energia kahaneb nii liigtarvitamise tõttu kui ka liialt vähese tarvitamise tõttu, peame energiat tasakaalus hoidma.

Füüsiline energia on üks peamisi kütuseid ka vaimse töö tegijatele. See ei mõjuta mitte ainult meie erksust ja vitaalsust aga ka võimet toime tulla oma emotsioonidega, säilitada keskendumist, mõelda loovalt ja hoida tähelepanu käsiloleval ülesandel.

Meie energiavarude suurus sõltub hingamiset, tarbitavast toidust, söögiaegadest, une hulgast ja kvaliteedist, päeva jooksul tehtavatest puhkepausidest ning füüsilisest vormisolekust.

Kui saavutame rütmilise tasakaalu füüsilise energia kulutamise ja taastamise vahel, võime olla kindlad, et meie energiareservide tase on suhteliselt püsiv. Oma harjumuspäraste mugavuspiiride ületamine ja sellele järgnev taastumine suurendab füüsilist võimekust. Elu on rütmiline. Kõige tähtsamad rütmid meie elus on need, mida me võtame iseenesestmõistetavalt: eriti hingamine ja söömine.

Hingamine on võimas enesergulatsiooni vahend – see on asi, mille toel saab energia koonduda ja sügavalt lõdvestuda. Väljahingamise pikendamine võimendab kiiret taastumist. Lugedes ühest kuueni, kolme juures sisse ja kuue juures välja hingates., väheneb ärritus ning keha , hing ja emotsioonid rahunevad. Sügav, ühtlane ja rütmiline hingamine on samaaegselt nii energia, erksuse ja keskendumisvõime kui ka lõdvestumise, rahu ja vaikuse allikas.

Iga 90 kuni 120 minuti tagant teha puhkepause.

Nauding on püsiva eduka tegutsemise oluline koostisosa. Küsi endalt : „Mis on need tegevused, mis valmistavad mulle rõõmu ja naudingut?“. Leia nende tegevuste jaoks aega.

Iga nauditav rahuldust pakkuv ja elurõõmus tegevus viib positiivsete emotsioonideni. Sõltuvalt igaühe isiklikest huvidest võib selliseks tegevuseks laulmine, aiandus, tantsimine, armatsemine, joogaga tegelemine, haarava raamatu lugemine, sportimine, muuseumi külastamine, kontserdil käimine,  või lihtsalt vaikne mõtisklemine pärast pingelist päeva ja aktiivset suhtlemist.

Nietzsche: „See, kelle elus on mõte, talub peaaegu kõike.“

Peame ise õppima ja ja ka teistele meelt heitvatele inimestele õpetama, et tegelikult ei loe see, mida me elult ootame, vaid see, mida elu meilt ootab.

On vaja lõpetada pärimine elumõtte järele ja selle asemel mõtelda iseendale kui ka nendele keda elu iga tund ja iga päev küsitleb. Meie vastus on õiges tegevuses ja käitumises. Elu tähendab endale vastutuse võtmist – leida probleemidele lahendus ja täita need ülesanded, mida elu pidevalt igaühe ette seab.