Et kodus oleks õnne ja rahu

Raamistik lapse suhtluskorra ja vanemluskava kohta peale vanemate lahkuminekut

Arvamus.

Lapsele Vanemad MTÜ on omaalgatuslikult välja töötanud raamistiku lapse suhtluskorra ja vanemluskava kohta peale vanemate lahkuminekut.

Seda on ajendanud tegema hetkeolukord, kus riik ei oma ülevaatlikku infot vanemate vahelisest suhtest peale lahkuminekut ja eeldab vaikimisi, et vanemad lahendavad laste üleskasvatamisega seotud probleemid iseseisvalt. Eeldatakse, et vanemad on ise suutelised jätma oma emotsioonid ja ego kõrvale ning proovivad leida laste üleskasvatamiseks sobiliku kokkuleppe.

Riigil ja KOV-l on põhjust sekkuda alles siis, kui on ilmnenud probleemid, mida vanemad ei suuda omavahel lahendada.

Laste jaoks on vanemate lahkuminek alati valulik protsess, mistõttu on oluline jääda ka pärast lahutust toimima heade lapsevanematena.

Praktilises töös kliinilise psühholoogi-pereterapeudina olen kogenud olukordi, kus justiits- ja sotsiaalsüsteemis on küll loodud sekkumisviisid ning erinevate ametkondade spetsialistid on lapsevanemale probleemide lahendamisel toeks, kuid vanemate kasvatusõiguste jagamisel on kõige oliuliseim lüli -– laps, tema huvid – jäänud üldsõnaliseks ja muutunud trafaretseteks väljendiks „Mis on parim lapse huvides?“.

Tegelikkuses aga kaotab selline väljend oma sisu, sest lapse hääl, eriti väikeste laste oma jääb kuulmata nii kohtunike kui advokaatide poolt.

Palju kulub kohtute ja teiste ametkondade ning vanemate endi resurssi kokkulepete sõlmimisel. Sageli on pinget tekitavaks asjaoluks vanemate omavaheline konfliktne suhe enne lahkuminekut, mis eskaleerub veel tugevamalt lahkumineku järgselt. Laps muutub sageli vanemate omavaheliste eriarvamuste pärast peale lahkuminekut tundide- päevade- nädalatekuude arvuks. Lapse tegelik huvi : olla koos nii ema kui isaga, jääb sageli tahaplaanile.

Laps vajab mõlemat vanemat:- nii isa kui ema. Olen lugenud erinevaid teooriaid lapse kiindumussuhte ja lapse kohanemisega seonduvalt eri vanustes lapse kohta. Laps vajab tugeva kiindumusuhte kujunemises vanema hoolt ja armastust igapäevaseid tegevusi tehes. Seega ainult nn. pühapäevavanematel ei ole võimalik lapse arengust lähtuvalt luua turvalist hingelist sidet ei ühel ega teisel poolel.

On ülioluline, et vanemad jõuaksid ise kokkuleppele vanemluskava koostamisel, mis oleks kergesti kättesaadav ja läbimõeldud raamistikuna internetis. Esitatud vaneamluskavas on väga hästi toodud ära eriolukorrad, mida saab vanemluskava koostamisel arvestada.

Lugupidamisega
Ene Raudla, kliiniline lapsepsühholoog-psühhoterapeut