Paarisuhe kui auto ja selle hooldamine
Paarisuhet võiks võrrelda auto ja selle juhtimisega. Kui me ostame uue auto, siis on kõik uus ning auto veereb nagu iseenesest. Nii ka kooselus, kui armutakse ja ollakse alles alguses, tundub kõik nii ilus ja arvatakse, et nii see jääbki. Auto näidikud hakkavad andma märku, kui midagi hakkab korrast ära minema. Paarisuhteski on ohumärgid, mis […]
Loeng „Laste nõustamine”
Eesti Sotsiaalvaldkonna Foorumil 28.05. 2015 Lapsi nõustada on kordades raskem kui täiskasvanuid. Lapsed ei oska oma probleeme ise sõnastada ega neist ka sageli aru saada. Nõustaja, olgu selleks psühholoog, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või õpetaja, esmaseks ülesandeks on aru saada, miks lapse käitumine on muutunud. Mis paneb teda halvasti käituma? Mis on halva käitumise eesmärgid? Selleks võib […]
LAPSEVANEM KOOLIKIUSAMISEST: kas pean lapsele õpetama, kuhu kõige valusam vastu oleks lüüa?
“Mida peaksin mina kui ema tegema? Kas pean õpetama enda last, kuhu oleks kõige valusam vastu lüüa?” küsib ema, kelle laps on langenud koolivägivalla ohvriks ja kes on seetõttu viimse piirini viidud. Merle (nimi muudetud) poeg alustas kooliteed möödunud sügisel ning kooliminek tekitas nii talle endale kui lapsele elevust – uute sõprade ootus, iseseisvumine, igasuguste […]
Laste kasvatuskorra jagamine peale lahkuminekut
Psühholoogi poole pöördutakse üha enam laste kasvatuskorra jagamisega tekkinud lahkhelisid lahendama. Paar, kes on oma kooselu lõpetanud ja kellel on ühine laps/lapsed, ei suuda teatud juhtudel kokku leppida selles, kuidas oleks mõistlik lapsega edasi suhelda, kelle juurde jääb tema alaline elukoht jne. Lapse ühised vanemad elavad kumbki oma elu edasi, kuid laps on ikka veel […]
Mis on paarisuhtes oluline?
Kuidas korrastada oma paarisuhet? Hästi toimiv kooselu vallandab inimestes energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb meid avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad kahepoolsusel- mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad või teevad, mõlemad peavad end tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk […]
Füüsiline karistamine
Last lüües tõukame ta meist endast eemale. Millised tagajärjed on lapse ja vanema suhtele füüsilise karistamise tagajärjel? Füüsiline karistamine on vanema üks võimu väljendamise viisidest. Kui laps on väike, siis ta võib küll kuuletuda vanema, kuid murdeeas või hiljem võib lapse ja vanema suhe muutuda konfliktseks. Laps ei kuuletu vanemale ega ka teistele täiskasvanutele. Temas […]
Saan ennast ise aidata
Ma ise olen jõud, mida otsin. Minevik- see on üks osa minu elu rikkusest ja täiusest. Ilma selle rikkuse ja täiuseta ei oleks ma praegu siin. Tegin parima, mida oskasin. Lasen oma mineviku armastusega vabaks ja olen tänulik, et see on minu elu rikastanud. Ma otsustan uskuda, et ma suudan muutusi läbi viia. Negatiivsele mõttele […]
Teismelisega suhtlemisest
Teismeline on eakaaslaste, õpetajate ja oma vanemate hinnangute suhtes väga tundlik. Neil on pidev mure, millisena teised teda näevad, kuidas hindavad. See on aeg, kus lapsele saab oluliseks teha ise otsuseid. On raske iseseisvuda kui puudub julgus seda teha. Teismeline oleks nagu kahe tule vahel: mina ise ja need teised- vanemad, õpetajad, spetsialistid, kaasõpilased. Enamus […]
Armastuses on oma kord
Naine on perekonna süda ja täidab seda sisemiselt eluga, mees kujutab endast turvalisust ja juhib perekonda väljaspool. Nii tunnevad mees ja naine end kõige kindlamalt. Eri kultuurides partneritega peres on parem, kui naine järgneb mehele tema kultuuri või kodumaale, ja naine nõustub sellega, et lapsed võtavad omaks mehe rahvuse ja kultuuri. Kui mees tuleb abielu […]
Tubli laps ja psühhosomaatilised häired
Miks ütleme sageli oma lastele, et nad oleksid tublid? Kas nad siis juba ei ole piisavalt? Lapsele seda öeldes eeldame, et praegu ei ole ta tubli. Kui asjad ei lähe hästi, lisavad vanemad: “Ma tean, et sa oled veel rohkemaks võimeline.” Tubli laps saab head tähelepanu ja nii on hea olla. See on parim, mida […]