Mängud, mis salvestuvad mälusse
Kui mõtlete oma lapsepõlvemängudele, siis mis meenub kõige esimesena? Milline mäng oli nii vägev, et aastaid hiljem räägivad sellest teisedki pereliikmed? Minu kõige eredamad mälestused on pärit mängudest, kus tavapäraseid lelusid üldse polnudki. Ei saa öelda, et 1970. aastatel mänguasju ei leidunud. Leidus küll, ja väga kenasid! Kõik traditsioonilised nuku- ja automängud sai nendega läbi […]
Kes disainib sinu elu?
Nüüd on see valmis – minu uus köök! Kuus kuud mõtlemist, otsimist, organiseerimist, kannatamist ja koristamist ning tulemus on suurepärane! Ainult et… see köök on täiesti teistsugune kui algul mõtlesin. Kas pole nii ka meie eludega? Alustame ühe nägemusega, kuid tegutsemise käigus võib pilt muutuda hoopis teiseks. Ja see, milliseks meie elu lõpuks kujuneb, on […]
Aknad meie elus ja hingedes
Inimene otsib tavaliselt oma ellu mugavust. See aitab luua vajalikku turvatunnet, kuigi ülemäärasel kujul võib rutiin muidugi ka häirivaks muutuda. Aga hea on alustada hommikut automaatsete tegevustega, mille üle ei pea eriti mõtlema – ärgata mõnusas voodis, käia duši all, pesta hambad, keeta kohvi, süüa taldrikutäis putru, valida riidekapist tuttavad rõivad. Ja oledki märkamatult päevaks […]
Kõige targem inimene on see, kes säravamalt logeleb
Peadpööritava kiirusega liigub meie elu. Kiirpööördeid lisab juurde igapäevane möll poliitikas, allahindlused jmt. Tegelikult seatakse meile „lõkse“ küll tarbimise innustamiseks kui ka poliitikute valitsemiseks valikute tegemisel. Kui valid mind, siis alles elu hakkab hästi minema, saate elada tões ja heaolus ning elurikkus on käegakatsutav. Ja inimesed lähevad selle kõigega kaasa, sest usk pakutavast muinasjutulisest elust […]
Armastuses on oma kord
Bert Hellingeri mõtted Naine on perekonna süda ja täidab seda sisemiselt eluga, mees kujutab endast turvalisust ja juhib perekonda väljaspool. Nii tunnevad mees ja naine end kõige kindlamalt. Eri kultuurides partneritega peres on parem, kui naine järgneb mehele tema kultuuri või kodumaale, ja naine nõustub sellega, et lapsed võtavad omaks mehe rahvuse ja kultuuri. Kui […]
Me saame ise juhtida oma elu
Mulle meeldib seada elus eesmärke ja nende poole liikuda. Saan oma elu ise juhtida, kui tean, kuhu ma jõuda tahan. Pole alati nii lihtne seatud eesmärgi poole liikuda, sest elu seab pidevaid ahvatlusi siit ja sealt poolt. Tuleb hoida end pidevas tegutsemises ja püsida valitud rajal, iseenesest ei juhtu midagi. Mida selgem on meie teadlikkus […]
Raamistik lapse suhtluskorra ja vanemluskava kohta peale vanemate lahkuminekut
Arvamus. Lapsele Vanemad MTÜ on omaalgatuslikult välja töötanud raamistiku lapse suhtluskorra ja vanemluskava kohta peale vanemate lahkuminekut. Seda on ajendanud tegema hetkeolukord, kus riik ei oma ülevaatlikku infot vanemate vahelisest suhtest peale lahkuminekut ja eeldab vaikimisi, et vanemad lahendavad laste üleskasvatamisega seotud probleemid iseseisvalt. Eeldatakse, et vanemad on ise suutelised jätma oma emotsioonid ja ego kõrvale ning proovivad […]
Lapsed ja lahutus
Viimase viieteistkümne aasta uurimused ( PhilipM. Stahl, Ph.D. Lastekasvatus pärast lahutust, 2008) näitavad, et lastel on kõige raskem kohaneda lahutusega siis, kui vanemad jäävad kõrge astme konflikti ja kaasavad tülidesse ka lapsed. Kõrge konfliktsuse taseme näitajaks on: sagedased kohtuvaidlused, laste ees tülitsemine, karmid sõnad lapse üleandmisel, negatiivne hääletoon, telefoni teel tülitsemine lapse kuuldekauguses jmt. Vanemate […]
Depressioon võib tabada igaüht
Depressioon on tuhande näoga haigus, mis võib hoo sisse saada just üleminekueas, mil toimuvad suured muutused naise organismis ja ka tema sotsiaalses elus. Ilma ravi saamata jääb see haigus inimest pikalt mõjutama. Lugu on ilmunud ajakirjas „Tiiu”, november 2017. Intervjueeris ja teksti kirjutas: Liisi Seil Pika nõustamiskogemusega kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Ene Raudla tõdeb, et […]
Miks laps käitub agressiivselt?
Sageli küsitakse, mida teha, kui laps käitub agressiivselt? Kasutusele võetakse terve rida kasvatuslikke vahendeid, kuid tulemust ei tarvitse saavutada. Selle asemel võiks hoopis täiskasvanud endamisi mõelda: „Miks ta nii käitub? Mis paneb teda teisi lööma, karjuma, lõhkuma?”. Agressiivsus, põgenemine, lubamatu käitumine on märgiks, et lapse kõrgemad ajustruktuurid on ammendatud, temaga ei ole enam võimalik asju […]