Laste kasvatuskorra jagamine peale lahkuminekut
Psühholoogi poole pöördutakse üha enam laste kasvatuskorra jagamisega tekkinud lahkhelisid lahendama. Paar, kes on oma kooselu lõpetanud ja kellel on ühine laps/lapsed, ei suuda teatud juhtudel kokku leppida selles, kuidas oleks mõistlik lapsega edasi suhelda, kelle juurde jääb tema alaline elukoht jne. Lapse ühised vanemad elavad kumbki oma elu edasi, kuid laps on ikka veel […]
Mis on paarisuhtes oluline?
Kuidas korrastada oma paarisuhet? Hästi toimiv kooselu vallandab inimestes energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb meid avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad kahepoolsusel- mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad või teevad, mõlemad peavad end tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk […]
Füüsiline karistamine
Last lüües tõukame ta meist endast eemale. Millised tagajärjed on lapse ja vanema suhtele füüsilise karistamise tagajärjel? Füüsiline karistamine on vanema üks võimu väljendamise viisidest. Kui laps on väike, siis ta võib küll kuuletuda vanema, kuid murdeeas või hiljem võib lapse ja vanema suhe muutuda konfliktseks. Laps ei kuuletu vanemale ega ka teistele täiskasvanutele. Temas […]
Saan ennast ise aidata
Ma ise olen jõud, mida otsin. Minevik- see on üks osa minu elu rikkusest ja täiusest. Ilma selle rikkuse ja täiuseta ei oleks ma praegu siin. Tegin parima, mida oskasin. Lasen oma mineviku armastusega vabaks ja olen tänulik, et see on minu elu rikastanud. Ma otsustan uskuda, et ma suudan muutusi läbi viia. Negatiivsele mõttele […]
Teismelisega suhtlemisest
Teismeline on eakaaslaste, õpetajate ja oma vanemate hinnangute suhtes väga tundlik. Neil on pidev mure, millisena teised teda näevad, kuidas hindavad. See on aeg, kus lapsele saab oluliseks teha ise otsuseid. On raske iseseisvuda kui puudub julgus seda teha. Teismeline oleks nagu kahe tule vahel: mina ise ja need teised- vanemad, õpetajad, spetsialistid, kaasõpilased. Enamus […]
Armastuses on oma kord
Naine on perekonna süda ja täidab seda sisemiselt eluga, mees kujutab endast turvalisust ja juhib perekonda väljaspool. Nii tunnevad mees ja naine end kõige kindlamalt. Eri kultuurides partneritega peres on parem, kui naine järgneb mehele tema kultuuri või kodumaale, ja naine nõustub sellega, et lapsed võtavad omaks mehe rahvuse ja kultuuri. Kui mees tuleb abielu […]
Tubli laps ja psühhosomaatilised häired
Miks ütleme sageli oma lastele, et nad oleksid tublid? Kas nad siis juba ei ole piisavalt? Lapsele seda öeldes eeldame, et praegu ei ole ta tubli. Kui asjad ei lähe hästi, lisavad vanemad: “Ma tean, et sa oled veel rohkemaks võimeline.” Tubli laps saab head tähelepanu ja nii on hea olla. See on parim, mida […]
Tööst võib saada sõltuvus
Teadlased on uurinud, millest sõltub inimeste rahulolu oma eluga ja nad on jõudnud järeldusele, et rahulolu sõltub väga suurel määral kahest tegurist: tugevad lähisuhted (armastatu, lapsed, sõbrad, sugulased jne.) ja eneseteostus (võimalus oma andeid loovalt rakendada, tavaliselt tähendab see tööd, mis vastab võimetele ja huvidele). Töö on meie heaolu jaoks hädavajalik. Töö kaudu defineerime me […]
Päästke poisid
Viimati läbiviidud Tartu Pereliidu lasterikaste perede koolitusel Tartus tekkis väga huvitav arutelu poiste ja tüdrukute soolise arengu iseärasuste teemal. Koolitus oligi õigupoolest sellele teemale ülesehitatud. Mitmed raamatud ja artiklid sellel teemal ja oma igapäevane kogemus julgustavad mind sellel teemal sõna võtma. Erinevused poiste ja tüdrukute arengus on nähtavad sünnist alates. Poiste sünnikaal on suurem kui […]
Me ei saa valida oma vanemaid
Meie elus nagu looduseski on kindel rütm ja kord. Inimese elu on piiritletud sünni ja surmaga. Neid piire me muuta ei saa. Need loovad kindla mustri, mis piiritleb elu enda, kindlustab järjepidevuse ja tagab püsimajäämise. Meie esimene kokkupuude eluga on perekond. Me ei saa valida oma vanemaid, ka kogu perekond ja suguvõsa on eelnevalt määratud. […]