Päästke poisid

Viimati läbiviidud Tartu Pereliidu lasterikaste perede koolitusel Tartus tekkis väga huvitav arutelu poiste ja tüdrukute soolise arengu iseärasuste teemal.  Koolitus  oligi õigupoolest sellele teemale ülesehitatud. Mitmed raamatud  ja artiklid sellel teemal ja oma igapäevane kogemus   julgustavad mind sellel teemal sõna võtma.

Erinevused poiste ja tüdrukute arengus on nähtavad sünnist alates. Poiste sünnikaal on suurem kui tüdrukutel, nagu ka pea ümbermõõt. Sünnist alates funktsioneerib poiste ja tüdrukute aju erinevalt, motoorika, meeleorganite, tajude areng ei kulge ühesuguselt.

Poiste ja tüdrukute aju talitleb erinevalt
Poiste aju areneb aeglasemalt kui tüdrukutel, tüdrukutel kujunevad kiiremini välja vasaku ajupoolkera kõnekeskused. Kõnekeskused kujunevad lõplikult välja alles kolmeteistkümnendaks eluaastaks. Sellepärast on vaja poisse algkoolist alates lugema sundida. Tüdrukute vereringes domineeriv östrogeen ergutab ajurakkude kasvu, poiste kehas ringlev testosteroon aeglustab vasaku poolkera arengut. Kaht ajupoolkera omavahel ühendavas mõhnkehas on poistel närvikiudude ühendusi vähem. Poiste paremas ajupoolkeras seevastu on omavahelisi seoseid rohkem kui tüdrukutel, mis seletab nende paremaid matemaatikavõimeid. Tänu ajupoolkerade omavahelise ühenduse paremusele saavad tüdrukud õpiraskustest kiiremini üle, nii nagu naised toibuvad insuldist kiiremini ja kergemini kui mehed.
Sooerinevused on ka silmaga näha. Poiste lihasmass on keskmiselt 30% suurem kui tüdrukutel, nad on tugevamad ja füüsiliselt tegutsemisvalmimad. Poisid vajavad mängimiseks suurt ruumi, liikumis- ja jooksmisvõimalust, nende mängud on kärarikkad ja jõulised, nad ehitavad kõrgeid torne, samas kui tüdrukud toimetavad nukunurgas, nende mängud on vaiksemad, ehitised madalamad.

Poiste võimed jäävad märkamata
Kui tahame, et poisid tunneksid ennast tüdrukutega intellektuaalselt võrd­sel arengutasemel olevana, peaksid nad tulema kooli aasta hiljem. Et kooli­mineku ajaks on poisid tüdrukutest vaimses arengus pool aastat kuni aasta maas, sellest on räägitud juba aastakümneid, aga erilisi järeldusi pole tehtud. Eriti puudutab see poiste peenmotoorika, eneseväljendusoskuse ja kõne arengut.
Selles vanuses poistel arenevad suu­red lihasgrupid, mistõttu neil on raske paigal istuda. Koolis tõlgendatakse nihelemist ja püsimatust käitumishäirena. Vähe sellest, ka vastuvõtukatsetel esimestesse klassidesse on tüdrukutel suuri eeliseid, sest nendel on kuueaastaselt paremini arenenud keeleoskus ja verbaalmälu, poistel seevastu parem ajupoolkera, mis tüdrukutel jõuab samale tasemele alles 13-aastaselt. Poiste hästi arenenud parem ajupoolkera annab neile eelised matemaatilises ja mehaanilises taibus, ruumi­tajus, paneb neid tegutsema, leiuta­ma, ehitama, maailma vallutama. Kat­sed aga on enamjaolt orienteeritud keelenäitajatele ja selekteerivad välja lapsed, keda on kergem õpetada ühesuguse metoodikaga.
Tüdrukud kuulavad tunnis paremini, poisid vajavad rohkem näitlikustamist. Poistele on olulisem näha kui kuulda.

Ei talu emotsionaalset pinget
Suur muutus poiste psüühikas toimub umbes kuuendal eluaastal – nad saavad aru, et on mehed. Ema olemasolu lapse igapäevaelus on endiselt oluline, kuid isa roll tõuseb esiplaanile. Poistel tekib vajadus meeste seltskonna järele, et õppida neilt, kuidas olla mees. Kontaktide puudumine isaga tekitab keskendumishäireid, kusepidamatust, käitumishäireid. See periood on parim aeg isal poega mõjutada ning mehelikkuse vundamenti ehitada.
Poiste kasvatamisel tuleb pidada silmas, et poisid ei talu emotsionaalset pinget (noomimist, pahandamist) ja et mitte murduda, lülitab nende aju kuulmise enesekaitseks välja. Täis­kasvanuile jätab see mulje, et poisid on ükskõiksed ja kasvatamatud.
Tüdrukud lülituvad töösse kiiresti, kohe tunni alguses, poisid aeglaselt, keskendumise tipp saabub tunduvalt hiljem, alles siis, kui tähtis hetk on möödas (vastamise eest hinne saadud). Reaktsioon hindele on tüdrukutel ja poistel erinev: poistele on oluline, et hinnataks tegutsemist, protsessi, konkreetset fakti, üldist tunnustust „hästi”, „tubli” nad ei kuule, neile on vaja lühidalt ja täpselt öelda, milles on probleem. Vastamise ajal hoiavad tüdrukud õpetajaga silmsidet, poisid vaatavad aknast välja.
Emakeel pole uurijate väitel poiste lemmikaine. Ühes Inglismaa Leicesteri krahvkonna koolis hakati seitsmenda klassi poistele ja tüdrukutele õpetama inglise keelt eraldi. Teisi õppeaineid õpiti koos. Pärast kaheaastast õppimist suurenes emakeeles edukate poiste arv neli korda. Paranesid keskendumisvõime ja käitumine.
Venemaal korraldatud samalaadne eksperiment andis samasuguse tulemuse. Tüdrukute grupis erilisi muutusi ei toimunud, aga poisid läksid pärast mõningast kohanemisperioodi lahti, arenesid kiiresti, nendega oli hea töötada. Poisid ei tundnud tunnis tüdrukuist puudust, kuid tüdrukud poistest küll.

Poiss vajab mentorit
Neljateistkümnenda eluaasta paiku on poistele vaja mehelikkuse eeskuju, mentorit, juhendajat, treenerit, kes aitaks neil täiskasvanute maailma sisse elada. Meesõpetajate puudus koolis ei mõju poiste arengule soodsalt, samas kui tüdrukutel on koolis eeskujude valik suur.
Testosteroonitaseme järsk kõikumine teeb poisid vaidlushimuliseks, rahutuks ja kasvatajatele sageli tüütuks. See on aeg, mil poiss on hormonaalselt ja füüsiliselt valmis end täiskasvanute maailma murdma, ta ihkab lennata kõrgele, midagi saavutada. Nüüd oleks palju kasu spordist. Samal ajal on poisile vaja, et tema vanemad, tema pere ei oleks sotsiaalselt isoleeritud, vaid suhtleks teiste samaealiste laste peredega. Ühiskonna sotsiaalne ebastabiilsus mõjutab poisse rohkem kui tüdrukuid. Isoleeritus muust maailmast viib teismelise poisi eakaaslaste kampadesse, narkootikume tarvitama ja kuritegudele. Poiste ringituiskamise ja lärmitsemise põhjus on ebakindlus ja äng. Nad loovad oma maailma, tahavad end pidevalt elusana tunda, nautides rüt­milist muusikat, aktiivset tegutsemist, kiirust ja hädaohtu. Poisid teevad pahandust selleks, et neid mär­gataks.
Isa kasvatuse puudumine tähendab poistele distsipliiniprobleeme koolis. Poisid vajavad mehelikku sekkumist. Tüdrukud küsivad abi, poisid te­gutsevad abi saamise nimel. Poiste omavahelises suhtlemises peavad nad alati teadma vastust kolmele küsimusele. Kes on juht? Millised on reeglid? Kas need reeglid on õiglased? Vastuste olemasolu kindlustab poistele seaduspärase, hästi korraldatud ja kindla võimustruktuuriga maailma.
Taltsutamata poistejõugul täiskasvanud liider puudub. Kool on poistele karm keskkond, sest seal on vähe  mehelikkuse eeskujusid  ja poistele mõjuvat  tunnustust.

Kuidas päästa poisid?
Üheks võimaluseks on probleemi teadvustamine. Kuid teadmine ei anna veel oskust ega kogemust.