Blogi

Kõik algab meist endist: Enesedistsipliin kui armastuse vorm Igapäevatöös peredega puutun tihti kokku küsimusega, kuidas õpetada lapsele püsivust, rahunemist või reeglitest kinnipidamist. Kuigi näen neid ...

Nähtamatu koorem: Kuidas mineviku traumad mõjutavad meie tänast enesetunnet ja suhteid Meie minevikukogemused ei jää alati minevikku. Mõnikord salvestuvad need meie kehasse ja närvisüsteemi viisil, ...

Miks meie lapsed ei talu enam pinget? Pereterapeudi vaade vaimse tervise kriisile Viimasel ajal räägitakse palju psühholoogide puudusest ja laste vaimse tervise järsust halvenemisest. Kliinilise ...

Pereterapeudi vaade: Kui laps ründab, on see hüüd ühenduse järele Laps ei ole kunagi isoleeritud saar. Ta on osa süsteemist ja tema agressiivsus koolis on ...

Kas sinu laps on “paha” või on ta sinu peegel? Peresuhetes kohtame sageli olukordi, kus lapse käitumine muutub väljakutseks. Levinud on arvamus, et lapsed ongi ...

Kas diagnoos või digiajastu märk? ATH versus “nutiaju” sündroom Tänapäeva psühholoogi kabinetis on tavapärane olukord, kus teismeline siseneb kindla veendumusega: “Mul on ATH.” See enesediagnoos ...

Meie suhete tähendus kaootilisel ajal: Pereterapeudi pilguga Meie kaootiline ühiskonna elu võib nii mõnelgi inimesel oma sisemise GPS-i segi ajada. Ei tea enam, kuhu minna- ...

Šokk ja vastuseta küsimused Meie ühiskonda on raputanud lood, mis tunduvad olevat pärit õudusfilmist, mitte meie oma tagaaiast. Kuidas on võimalik, et teismelised poisid – ...

Pereterapeutidena näeme sageli paare või pereliikmeid, kes saabuvad teraapiasse seletamatu kurnatuse ja segadustundega. Üks osapool tunneb end tihti „halva“ või  „ebapiisavana“, suutmata täpselt sõnastada, mis ...

Psühholoogina näen ma sageli, kuidas täiskasvanute keerulised suhemustrid on tegelikult aastakümneid vanad ellujäämisstrateegiad. Üks kurnavamaid nende hulgast on passiiv-agressiivsus – käitumine, kus viha ja rahulolematust ...