Kui lapse “võimatu” käitumine peegeldab vanemate omavahelise austuse puudumist
Terapeutilise praktikana näeme sageli, et laste “probleemne” käitumine ei ole niivõrd lapse viga, kuivõrd see peegeldab sügavamal tasandil olevaid muresid pere suhtlemismustrites.
Näiteks: Kui 9-aastane poiss hakkab käituma “võimatult”, on see sageli märk, et lapse sisemine turvalisus on ohus. Väline kaos viitab peaaegu alati sisemisele kaosle. Ja peamine turvalisuse lammutaja lapse elus on vanemate omavahelise lugupidamise ja austuse puudumine.
Laste emotsionaalne segadus: Isa autoriteedi murenemine
Kui laste ema poolt isa mitteaustamine/ laste isa poolt ema mitteaustamine loob lapse jaoks keerulise ja ebakindla pinnase.
- Erinevad kasvatuspõhimõtted ja võimuvõitlus: Kui vanematel on erinevad arusaamad kasvatusest, peab lapsevanemate vaheline diskussioon toimuma alati lapse kuuldeulatusest väljas. Kui seda tehakse lapse silme all, saab laps kiiresti aru, et perekonnas puudub ühine meeskond.
- Laps õpib, et tal on võimalik vanemaid üksteise vastu välja mängida. See tekitab lühiajalist kasu (saab oma tahtmise), kuid pikemas plaanis kaob tema usaldus mõlema vanema vastu.
- Lapse jaoks on maailm ebastabiilne, sest puuduvad ühtsed ja selged reeglid. Ta katsetab piire, lootes taastada selge struktuuri.
- Emamitteaustav suhtumine vähendab isa autoriteeti: Lapse jaoks on vanemad esimesed mudelid, kuidas mees ja naine, autoriteet ja partner suhestuvad. Kui ema suhtub isasse lugupidamatult (olgu see siis kriitika, silmade pööritamine või otsuste eiramine), siis:
- Lapsel on raske isa kuulata. Laps teadvustab (sageli alateadlikult), et kui emal on isa suhtes negatiivne hinnang, siis peab tal olema ka õigus isa eirata. Ema eeskuju “annab loa” isa mitte austada.
- Isa tunneb end eemalejäetuna ja depressiivsena. Vanema depressiivne meeleolu on lapsele stressiallikas. Ta tunneb end vastutavana olukorra eest ja püüab käitumisega (olgu see siis halb või hea) vanema tähelepanu saada, et ta meeleolu paraneks. Laps tunneb, et ta peab võitlema isa eemalejäetuse vastu.
Lahendus: Austuse näitamine ja ühine meeskond
Selleks, et 9-aastase poja käitumine saaks paraneda, peab algama muutus vanemate omavahelises dünaamikas.
- Loo meeskonnavaim:
- Tehke kasvatusteemaline “ärikohtumine”. Istuge maha ja leppige kokku kolmes põhireeglis, mis kehtivad mõlema vanema juures, ning mis on mõlema jaoks vastuvõetavad.
- Toetage teineteise otsuseid. Kui isa on teinud lapsele otsuse (nt. keelab magustoidu), siis ema peab seda lapse kuuldes toetama, isegi kui ta sellega sisemiselt ei nõustu. Hiljem, lapse kuuldeulatusest väljas, saate arutada: “Mulle tundus, et see reegel ei tööta, arutame seda õhtul.”
- Taastage isa autoriteet ja positsioon:
- Lõpetage kriitika. Terapeutide rusikareegel on: ära kritiseeri oma partnerit lapse ees. Kui teil on lahkarvamusi, lahendage need eraldi.
- Väljendage austust teise vanema vastu. Kui ema hakkab aktiivselt näitama välja lugupidamist isa vastu – isegi väikestes asjades (nt. “Aitäh, et aitasid lapsi koolitükkidega,” või “Küsime selle asja kohta isa arvamust, tal on selles hea teadmine”), siis laps hakkab nägema, et see vanem on väärt kuulamist ja austust.
- Tõstke isa väärtust. Ema saab teadlikult rääkida lapsele isa headest omadustest või oskustest. See aitab lapsel näha isas toetavat ja autoriteetset kuju.
- Keskenduge lahendusele, mitte süüdistamisele:
- Pange fookus teineteise toetamisele. Depressiivse meeleoluga isa vajab toetust ja kaasatust, mitte eemalejätmist. Kuigi abielu võib olla jahe, peab lapsevanemlik liit olema tugev.
Lapse “võimatu” käitumine ei ole isiklik rünnak. See on appihüüd. See on katse sundida vanemaid kokku leppima, et ta saaks tunda end taas turvaliselt ja teada, mis reeglid tema elus tegelikult kehtivad.
Lapse “võimatu” käitumine on alati peresuhete peegel. Seetõttu tuleb abi otsida viisil, mis keskendub süsteemile (perekonnale), mitte ainult lapsele.
- Teraapiasuund: Pereteraapia
Kõige efektiivsem lähenemine olukorrale, kus lapse käitumine peegeldab vanemate omavahelist düsfunktsiooni (austuse puudumine, erinevad reeglid), on süsteemne pereteraapia
- Fookus süsteemil: Pereteraapia eeldab, et probleem ei ole “halvasti käituval” lapsel, vaid see on tekkinud pere suhtlemis- ja käitumismustrites.
- Vanemliku allsüsteemi tugevdamine: Teraapia aitab vanematel taastada vanemliku allsüsteemi – see tähendab, et isegi kui partneritena on erimeelsused, õpitakse taastama ühine meeskond ja autoriteet laste ees.
- Austuse taastamine: Pereterapeut aitab luua raamistiku, kus vanemad saavad õppida avaldama teineteise suhtes lugupidamist, mis omakorda aitab depressiivsusest eemalduval isal tunda end toetatuna ning taastada usaldus lapse silmis.
Ene Raudla, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut
03.12.2025