Uue aja söömishäire – Ortoreksia

Tänapäeva maailmas, kus eri nähtuste kohta vastakat infot palju, on tekkinud inimestel häire, mille puhul muretsetakse liialt toidu koostise pärast.

Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga.

Ta tarbib toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides. Sõna “orthos” tähendab kreeka keeles õiget ja korrektset ning sõna “orexis” tähendab isu. Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste- ja lisaaineid.

Selle toitumishäire all kannatavad põhiliselt keskklassi inimesed ning haritud 30-ndates aastates noored. Tavaliselt on ortorektik veendunud, et kõik teised toituvad äärmiselt valesti ja väärivad halvakspanu.

Ortorektiku jaoks on söömine üksikasjalikult väljatöötatud rituaal, kus iga toidukorra ettevalmistus võib võtta päevi, alates sobiliku menüü planeerimisest ja toiduainete valimisest kuni aeganõudva söögivalmistamiseni. Oma väljamõeldud toitumisreeglite järgimine nõuab ortorektikutelt tugevat tahtejõudu ja tihti nad tunnevad, et on palju paremad ja tugevamad võrreldes teiste inimestega, sest teistel ei ole sama kõrget enesekontrollivõimet.

Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist.

Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet.

Ortoreksia all kannataja võib ära tunda järgnevate märkide järgi:

• Inimene veedab rohkem kui kolm tundi päevas mõeldes tervisliku toidu peale
• Planeerib homset menüüd täna
• Pidevalt vähendab toiduainete hulka, mida võib süüa
• Sotsiaalelu väheneb, kuna ei söö mujal kui kodus
• Jälgib kriitiliselt teiste söömist
• Ei söö enam toite, mida varem nautis, sest need ei ole ’’õiged’’ söögid
• Tunneb süüd või vastikust, kui ei järgi oma dieeti
• Tunneb täielikku kontrolli, kui sööb oma ’’dieedi’’ järgi.

Ortoreksia tekkepõhjused ja tagajärjed

Ortoreksia võib alguse saada süütust soovist üle saada kroonilisest haigusest, soovist kehakaalu langetada või lihtsalt soovist toituda ja elada tervislikult.

Normaalsest käitumisest kõrvalekallet näitab seejuures olukord, kus tervisliku kaalunumbri juures inimene kangekaelselt piirab oma toitumist ning vähendab pidevalt lubatud toiduainete hulka.

Ortorektikule on oluline hoida oma keha terve, mürgivaba ning looduslik.
Tegelikult juhtub vastuspidine – kontroll toitumise üle muutub ülitäpseks arvutamiseks, mida tohib süüa ja mida mitte. Ortorektikud lõpetevad enamasti olukorras, kus heakskiitu pälvivate toitude nimetus on jäänud väga väikeseks, mistõttu jääb organismis vajaka olulistest toitainetest.

Lisaks keha kurnamisele on ortorektikutele omane ka vaimne ebastabiilsus. Ortoreksia on sama tõsine haigus nagu teised toitumishäired, kuigi perearstid seda tavaliselt ei diagnoosi. Kui haigusega ei tegeleta, riskitakse tõsiste tervisehäiretega: eluohtlikud südame- ja neerukahjustused, muutused välimuses ning enesetundes.

Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad.

Ravi

Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Kuna nad on uhked oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse haarama ka toitumisteadlasi.

Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad.

Teksti koostamisel kasutatud allikad:
Aunaste, E. Tervislikkuse lõksus. – Tervis Pluss, 2012, lk 69-70
Bratman, S. Health Food Junkie. – Yoga Journal, 1997, 136
Grün-Ots, I. Ortoreksia-ülim kontroll toidu üle. Kui toit teeb lapse haigeks. Tallinn : Pegasus, 2009