Lapse võõrandumine ühe vanema mõjul teisest vanemast tekib, kui üks vanematest, kas siis kaudselt või otseselt, sunnib last olema lojaalne tema ja põlglik teise suhtes. Seda tuleb sageli ette seoses kibedate kohtulahingutega, mille raames lapsed peavad kuulma solvavaid märkusi teise vanema kohta. Mõnedele lastele tehakse ajupesu, nii et neil tekib teise vanema ees hirm. Vanemad võõrandavad last teisest vanemast, kui nad ise kannavad teise vanema peale viha või on tema pärast haiget saanud.
Võõrandumisega ei ole tegemist juhul, kui last on ühest vanemast eemal hoitud ahistamise, puuduliku hoolitsuse või pikaajaliste isiksuskonfliktide tõttu. Võõrandumine sisaldab alati patoloogilist muutust, mille puhul laps, kellel varem oli vanemaga hea suhe, keeldub äkki kontaktist teise vanemaga. Mõlemad vanemad võivad sageli käituda viisil, mis panebki last võõranduma.
Enamik võõrandunud lastest ei ole oma emotsioonidega ühenduses-eriti oma valu ja kurbade tunnetega- ja bänd võivadki jääda vihaseks, mis on üks moodus oma tunnete vältimiseks.
Võõrandumine võib tekkida, kui sa:
- Kui sa kasutad teisest vanemast rääkides äärmuslikke ja absoluutseid väljendeid
- Ajad omaenda tunded segi lapse omadega. Näiteks: „meile ei meeldi teispäevane ühine õhtusöök.“
- Sekkud teise vanema suhtesse. Sekkuv käitumine on näiteks sagedased telefonikõned ühe vanema poolt teisele (kaks-kolm kord või rohkem) ajal, kui laps on teise vanemaga.
- Ärgitad last spioneerima tema külaskäikude ajal teise vanema juurde.
- Teavitad oma last täiskasvanute asjadest, nagu alimentidest, lahutuse põhjustest jmt.
- Suunad last olema vahendaja sinu ja teise vanema vahel.
- Teed solvavaid ja süüdistavaid avaldusi teise vanema kohta.
- Kaasad teisi pereliikmeid või sõpru vanemate omavahelisse võitlusesse.
Mille järgi ära tunda, et su laps on võõrandunud?
- Ta teeb teise vanema suhtes alusetuid ja liialdatud märkusi („Ema kohtleb mind nagu vangi!“
- Ta avaldused on vasturääkivad mis võib viidata sellele, et ta tahaks teise vanemaga suhelda.(„Siin on alati nii palju kära. Võib-olla saaksin isa juures vähemalt rahu ja vaikust.“
- Ta kordab kohatut infot või teeb lapsele ebakohaseid avaldusi („Isa uus naine on nagu mingi lita.“
- Ta teeb haavavaid märkusi ja väldib kindlatele küsimustele vastamist („Mis see sinu asi on, kui palju jäätist ma söönud olen! Sina oled ju koguaeg dieedil.“
- Ta annab märku sellest, et teda kasutatakse nuhina.
- Ta on lähedasem ebakindla vanemaga
- Tõenäoliselt kirjeldab ta kõike äärmustes- kõik on kas on üdini hea või üdini halb.
- Ta väljendab ilma erilise põhjuseta hirmu kontakti ees teise vanemaga.
- Ta võib soositud vanemal sageli paluda omavahelist saladust hoida.
Vaatame koos, mida sina saad teha, kui laps on võõrandunud.