Lapsed ja vanemate lahutus

Mida tähendab vanemate lahkuminek lastele tegelikult?

Terapeudina näen pea iga päev  lapsi, kes seisavad silmitsi vanemate lahkuminekust tingitud suurte muutustega. Kuigi vanemate jaoks võib lahkuminek tähendada uut algust, on see lapse elus alati sügav kriis ja kaotus, mis mõjutab tema turvalisust ja usaldust ümbritseva maailma vastu.

Mõistmaks, kuidas laps lahkuminekut kogeb ja millist tuge ta vajab, on oluline eristada kriisi, kaotuse ja leina mõisteid.

Kriis

Kriis on olukord, kus inimese tavapärased toimetulekumehhanismid lakkavad töötamast ja olukorraga toimetulekuks on vaja uusi oskusi või abi. Vanemate lahkuminek on lastele valdavalt kas kuhjunud stressi või traumaatiline kriis.

• Arenguline kriis: Normaalse arenguga kaasnev, üldjuhul kulgeb häireteta ja möödub. Vanemate lahkuminek seda tüüpi ei ole.
• Kuhjunud stress: Pikaajalise psüühilise pinge tulemus, mis vallandub kriisina. Kaob usaldus maailma ja täiskasvanute vastu. Vajab abistavat sekkumist ja sotsiaalse keskkonna (suhted peres, koolis jms.) uurimist/muutmist.
• Traumaatiline kriis: Ootamatu õnnetusjuhtumi, haiguse või lähedase kaotuse üleelamine. Lahkuminek võib olla traumatiseeriv, eriti kui see on dramaatiline või toob kaasa ühe vanema ootamatu kadumise lapse elust.

Kaotus

Kaotus on reaalne sündmus, mille tagajärjeks on mingi olulise asja või suhte lõppemine.

• Vanemate lahkuminekuga kaasneb: lähedase (vanema, vanaema, lemmiklooma) ära kolimine, senise turvalise elukeskkonna ja elurütmi kaotus, aga ka väärtuste ja ideede kaotus (usk püsivasse peremudelisse).

 Lein

Lein on normaalne psüühiline reaktsioon kaotusele. See on emotsionaalne vastus, mis sisaldab kurbust, meeleheidet, viha, igatsust ja hirmu. See on pikemaajaline ja loomulik protsess.

• Leinamine: Oma sisemise leinatunde väljendamine väljapoole. See on leina kultuuriline, traditsiooniline ja rituaalne väljendus (nt. matused). Lahkumineku puhul on need sageli puudu, mis teeb leinamisprotsessi keerulisemaks.

Psüühiline trauma

Elujuhtumid, mis jäävad tavakogemusest väljapoole. Tavalised toimetulekumehhanismid lakkavad töötamast. Turvalisusetaju on rängalt kannatada saanud. Trauma puhul võivad tunded blokeeruda – parem on mitte tunda ja mitte mõelda.

Mõistmata ja unustatud lein: Lapsed leinajatena

Iga kriisiga kaasneb muutus. Kui pingeid või üleelamisi ei töötata läbi ning laps jääb üksi ja ilma eakohase toetuseta, võib see viia raskusteni edasises arengus. Edukalt läbitud kriis tugevdab aga isiksust ja viib lapse uuele arenguetapile.

Laste lein erineb täiskasvanu omast, sest:

• Kognitiivne ja sotsiaalne areng mõjutab leinaprotsessi. Lapsed ei mõista leina abstraktseid mõisteid.
• Laste võime leppida ja probleeme lahendada erineb täiskasvanu omast.
• Lapsed pöörduvad erinevatel arenguetappidel leina juurde tagasi (nt. puberteedieas uuesti läbi elamine).

Miks on lapsed sageli “unustatud leinajad”?

• Täiskasvanud on ise leinas ja keskenduvad oma valule või praktilistele asjadele.
• Puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste leina kohta.
• Lapsed säästavad täiskasvanuid, varjates oma tundeid.

Leinamisprotsessi osad ja müüdid

Leina 4 aspekti (Miks ja kuidas lein tekib):

1. Sisu: Tegelik sündmus, mis juhtus (vanemate lahkuminek).
2. Tähendus: Need erilised, sageli teadvustamata tunded, mida sündmus äratab (häbi, süü, hirm).
3. Isiksus: Lapse arengutase, temperament ja reageerimisviis.
4. Toetus: Lähedaste ja oluliste inimeste olemasolu.

Leina 4 etappi (Kuidas lein kulgeb – modifitseeritud Küber-Rossi mudel):

1. Eitamine või šokk: “See ei ole võimalik, nad lepivad kindlasti ära.”
2. Reageerimine: Kurbus ja igatsus, pettumine ja viha, kaos ja meeleheide, süüdistused, hirmud.
3. Läbitöötamine: Juhtunuga leppimine, toimunu mõistmine ja integreerimine.
4. Ümberorienteerumine: Kohanemine, edasiste plaanide tegemine, uue elukorralduse omaksvõtmine.

Leina 4 ülesannet (Mida laps peab leinas tegema):

1. Mõista ja katsuda aru saada, et kaotus on tõsiasi.
2. Tunda ära ja väljendada juhtunuga seotud tundeid ja reaktsioone.
3. Kohaneda eluga ilma lahkunud isikuta, taluda tühjust, meenutada.
4. Leida uus suhe lahkunu ja enda vahele ning õppida elu edasi elama.

Neli levinud müüti lapse leina kohta

Müüt	Tegelikkus ( tähendus  lapsevanemale)
Müüt 1: Lapsed ei leina.	Lapsed leinavad “jupi kaupa”. Kurbus vaheldub rõõmuga mitu korda päevas. Lein tuleb tagasi laste arenedes. Lapsed ei oska tunnetele nime anda ega neist rääkida.
Müüt 2: Lapsed ei puutu kokku kaotusvaluga.	Lapsed puutuvad leinaga kokku igapäevaelus: koolis (hinded, suhted), trennis (võistlussituatsioonid), kodus (kontrolli, turvalisuse, muutunud peresuhete kaotus).
Müüt 3: Lapsepõlv on kõige õnnelikum aeg.	Lapse elus on pidev arengu ja muutuse staadium. Peaaegu iga eluvaldkond on kontrollitud asjaolude poolt, mis on lapse mõjusfäärist väljas. Lahkuminek on nende sündmuste ehedaks näiteks.
Müüt 4: Laps ei saa juhtunust aru, laps unustab.	Laps, eriti väikelaps, ei oska oma tunnetele nime anda. Lapse leinale ei jäeta tihti ruumi täiskasvanute kõrval, kuid ta ei unusta.

 

Mida laps vajab, et end hästi tunda?

Lahkuminekule järgneb sageli laste elus mitu muudatust. Kindlustunne on kadunud. Laste meeleolu vaheldub, nad muutuvad tundlikuks ja kergesti ärrituvaks. Sageli ei räägita lastega toimuvast ja tühimikud täidavad nad oma fantaasiatega. Lastel võivad esineda tugevad tunded, mis neid hirmutavad.

Need on äärmiselt olulised tegevused, millega vanemad saavad last toetada:

1. Järjepidevus ja rutiin:
   • Mida noorem laps, seda olulisem on endise elurütmi ja rutiini säilitamine igapäeva tegemistes.
   • Tehke nii vähe muudatusi kui võimalik ja ainult siis, kui need on vältimatud.
   • Kiiresti tuleb tagasi minna kooli, lasteaeda ja muude harjumuspäraste tegevuste juurde.
2. Selgus ja informatsioon:
   • Laps tahab aru saada, mis temaga ja tema ümber toimub.
   • Haara laps kaasa. Anna talle eakohast selgitust ja informatsiooni nii palju kui võimalik.
   • Avatud emotsionaalne kontakt on väga oluline. Aita lapsel leida sõnu oma tunnetele.
3. Iseenda mõistmine ja normaliseerimine:
   • Aita lapsel aru saada: “Mis minuga toimub? Kas ma lähen hulluks? Kas see jääbki nüüd nii?”
   • Selgita, et see, mis temaga toimub (viha, kurbus, ärevus), on normaalne selles mittenormaalses olukorras. Laps ei ole üksi ega “katki”.
4. Võimalus end väljendada: julgusta tunnete väljendamist erineval viisil: joonistamine, sportimine, muusika, päeviku pidamine ja eelkõige rääkimine.

Praktilised näpunäited: Kuidas lapsele lahkuminekust teatada?

Vestlus vanemate lahkuminekust peab olema läbimõeldud ja lapse vanusele vastav. See on hetk, mis jääb lapse mällu – püüdke muuta see võimalikult turvaliseks ja ausaks.

1. Planeerimine ja ettevalmistus

• Teatage koos: Kui võimalik, istuge maha mõlemad vanemad korraga. See näitab, et olete otsuses ühel meelel ja panustate jätkuvalt lapsevanematena koostöösse.
• Valige õige aeg: Valige hetk, kus laps on puhanud ja teil on piisavalt aega temaga tegelemiseks (nt nädalavahetusel, mitte kiirustades enne kooli või magamaminekut).
• Privaatsus on oluline: Vestlus peaks toimuma neutraalses, privaatses ja turvalises kohas – enamasti on selleks kodu. Ärge teatage uudist avalikult ega autoga sõites.
• Planeerige, mida ütlete: Lõpetage lause: “Me armastame sind ja me oleme alati sinu vanemad, aga…” Koostage lühike, selge ja ühine sõnum.

2. Sõnumi edastamine

• Ole aus, aga eakohane: Vältige liigseid detaile vanemate suhte ebaõnnestumise kohta. Olge selged, et ema ja isa suhe partneritena lõppeb, aga lapsevanematena jätkate.
  • Näiteks: “Ema ja isa on otsustanud, et me ei ela enam koos mehe ja naisena. Me kolime eraldi elama, kuid oleme mõlemad alati sinu ema ja isa.”
• Kasutage selget keelt: Ärge kasutage abstraktseid väljendeid nagu “võtame aja maha” või “proovime olla eraldi”. Lapsed vajavad kindlat teadmist.
• Rõhutage, et see ei ole lapse süü: See on kõige olulisem sõnum. Lapsed süüdistavad lahkuminekus sageli iseennast. Korrake seda:
  • Näiteks: “See otsus puudutab ainult meie, täiskasvanute, suhet ja see ei ole sinu süü. Sa ei oleks saanud seda vältida ega muuta.”

3. Vastake lapse küsimustele ja hirmudele

• Tooge esile muutumatud asjad: Enne, kui laps jõuab küsida, vastake tema suurimatele hirmudele:
  • “Sa käid endiselt samas koolis/lasteaias.”
  • “Sinu voodi ja lemmikmänguasjad kolivad sinuga kaasa (või jäävad siia).”
  • “Me oleme mõlemad alati sinuga, hoolimata sellest, kus me elame.”
• Vastake küsimustele kannatlikult: Laps küsib tõenäoliselt korduvalt samu küsimusi. Olge valmis kordama vastuseid, sest leinaprotsessis on kognitiivne võimekus tihti häiritud.
• Laske tunnetel välja tulla: Kui laps nutab, on vihane või sulgub endasse, lubage tal seda teha. Ärge suruge tundeid alla.
  • Näiteks: “Ma näen, et sa oled kurb, ja see on okei. Ma olen sinuga siin.”

4. Järgmise elukorralduse tutvustamine

• Andke konkreetne teave muudatuste kohta: Tutvustage uut elukorraldust võimalikult konkreetselt.
  • Kes kolib ja millal? “Isa kolib nädala pärast sellesse uude korterisse, mis asub siit 10 minuti kaugusel.”
  • Millal nad uuesti kohtuvad? “Me oleme kokku leppinud, et näed ema igal teisipäeval ja neljapäeval ning veedad isa juures igal teisel nädalavahetusel.”
• Vältige detailseid süüdistusi: Ärge rääkige lapsele, kes lahkumineku põhjustas või kes keda pettis. See asetab lapse truudusekonflikti ja rikub tema usaldust.

Eakohased näited vestluseks

Vanusegrupp	Vestluse fookus	Näide fraasidest
Eelkooliealine (3–6 a)	Turvalisus ja rutiin	“Emme/Issi kolib nüüd uude koju, aga sa näed meid mõlemat väga tihti. Su voodi ja lemmiklelu on turvaliselt sinuga.”
Algkooliealine (7–12 a)	Süütunde puudumine ja praktilised asjad	“See ei ole sinu süü. Me oleme koostanud plaani, kus sa elad, et sa saaksid jätkata oma kooli, trenni ja sõpradega.”
Nooruk (13+ a)	Austus ja iseseisvus	“Me oleme otsustanud minna lahku, et olla õnnelikumad täiskasvanud. Me tahame sinuga koos läbi rääkida, kuidas uus elukorraldus sinu graafikutega kõige paremini sobib. Me ei palu sul poolt valida.“

Kokkuvõtteks – Kontroll ja turvalisus

• Jälgige lapse käitumist: Pöörake suurt tähelepanu muutustele käitumises, unehäiretele või õppeedukuse langusele.
• Lapsevanemaks jäämine: Tehke lapsele selgeks, et lahku läksid abikaasad, mitte lapsevanemad. Hoidke lapsevanemlikud reeglid ja rutiinid võimalikult sarnased mõlemas uues kodus.

1. • Julgusta tunnete ja mõtete väljendamist erineval viisil:
     • Joonistamine, muinasjutud, rituaalid.
     • Sportimine, tantsimine, muusika kuulamine.
     • Päeviku pidamine. Rääkimine.

Vanemate lahkuminek on valus protsess, mis nõuab aega ja kannatlikkust. Iga vanem saab oma last toetada olles ise stabiilne ja luues lapsele turvalise keskkonna, kus tema tunded on lubatud ja mõistetud. Ärge kartke paluda abi terapeudilt või nõustajalt, kui tunnete, et lapse (või enda) üleelamised muutuvad liiga koormavaks.

Lugemissoovitused lahkumineku ja leinaga toimetulekuks

1. Abiks lapsevanemale ja spetsialistile (Teooria ja praktika)

Need raamatud pakuvad vanematele sügavamat mõistmist ja konkreetseid tegevusjuhiseid, kuidas lahkumineku protsessi laste jaoks võimalikult säästlikult juhtida.

• Philip Stahl, “Lastekasvatus pärast lahutust: Vanemate konfliktid ja laste vajadused”
  • Sisu: Pakub konstruktiivseid lahendusi lahutusega seotud keerulistele küsimustele ja analüüsib vanemate konfliktide mõju lastele. Raamat rõhutab, kuidas tagada lapse heaolu ja armastus mõlema vanema vastu ka pärast kooselu lõppu.
• Heli Pruuki, Jari Sinkkonen, “Laps ja lahutus. Kuidas edasi?”
  • Sisu: Soome pereterapeudid ja psühholoogid analüüsivad erinevaid peretüüpe ja reaktsioone lahutusele. Jagavad praktilisi nõuandeid, kuidas lahkuminek üle elada ja igapäevaelu mõistlikult ümber korraldada.
• Atle Dyregrov, “Lapse lein”
  • Sisu: Klassikaline käsitlus lapse leinast. Annab praktilist nõu, kuidas hoolitseda lapse eest, kes on sattunud kriisi (sobiv lahkumineku ja ka surmajuhtumi puhul). Soovitatav nii vanematele kui ka lastega töötavatele spetsialistidele.
• Sotsiaalkindlustusameti materjalid: “Vanema juhend: Teave ja tugi lahku minevatele lastega perekondadele”
  • Sisu: Juhend on loodud vanematele, kes plaanivad ühise kooselu lõppu või läbivad keerulist lahkuminekut. Keskendub vanemaks olemisele pärast lahkuminekut ja aitab leida lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid.

1. Lasteraamatud leinast ja tunnetest (Eakohane käsitlus)

Lasteraamatud pakuvad lapsele turvalise keskkonna, et mõista suuri tundeid, olukordi ja leida neile nimi.

• Trace Moroney, “Kaotusvalu” (sarjast “Minu tunded”)
  • Sisu: Menukas raamatusari räägib väikestele inimestele suurtest tunnetest. Raamat kirjeldab tundlikul moel kaotusvalu ja leina (sageli kujutatud hiiglasliku lainena), pakkudes eakohaseid tehnikaid, mis aitavad lapsel toime tulla valulike tundmustega. Sobib hästi mudilastele ja eelkooliealistele.
• Dagmar Geisler, “Mida teha kurbusega?”
  • Sisu: Ilmekate piltidega raamat aitab mõtestada kurbust ja leina, näidates, et kurbus võib olla väga erinev ja ükski neist pole vale. Pakub ideid, kuidas leinaga toime tulla ja lähedast mälestada.
• Rose Lagercrantz, “Kui ma olin õnnelik”
  • Sisu: Soovitatakse Tallinna Keskraamatukogu poolt leina teema all. Raamat on järg sarjadele “Minu õnnelik elu” ja “Mu süda hõiskab ja naerab”, pakkudes teemasid lapse tundemaailmast ja toimetulekust.

III. Laiem teema (Suhted ja emotsioonid)

• Philippa Perry, “Raamat, mida su vanemad võinuks lugeda (ja mille lugemise eest su lapsed sind tänavad)”
  • Sisu: Kuigi tegemist pole otseselt lahutusraamatuga, keskendub see vanema ja lapse suhte tugevdamisele ja turvatunde loomisele. See on ülitähtis taustalugemine igale vanemale, eriti kriisiolukorras.

 

Ene Raudla, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

03.12.2025