Lähisuhtevägivald ei ole kunagi ohvri süü ning see ei ole “pere siseasi”. See on inimõiguste rikkumine, mis võib puudutada kedagi sõltumata soost, vanusest või staatusest. Kõige olulisem on teada: Sa ei ole üksi ja abi on olemas.
Emotsionaalne vägivald – nähtamatu kontroll
Vägivald ei ole alati füüsiline. Emotsionaalne ehk vaimne vägivald on sageli teiste vägivallavormide vundamendiks. See on süsteemne käitumine, mille eesmärk on saavutada kontroll teise inimese üle, kahjustades tema eneseusku ja iseseisvust.
Kuidas emotsionaalset vägivalda ära tunda?
- Pidev kritiseerimine ja alandamine: Partner naeruvääristab Sinu välimust, saavutusi või mõtteid – nii omavahel olles kui ka teiste ees.
- Kontroll ja isoleerimine: Ta soovib teada Sinu igat sammu, kontrollib telefoni või püüab Sind eemale tõugata sõpradest ja perest, et Sa oleksid temast täielikult sõltuv.
- Süüdistamine ja reaalsustajuga manipuleerimine: Partner paneb Sind kahtlema oma mälus, kogemustes ja terves mõistuses. Sulle öeldakse: “Sa mäletad asju valesti”, “Seda pole kunagi juhtunud” või “Sa oled liiga tundlik”. Eesmärk on panna Sind uskuma, et Sa ei saa oma tajusid usaldada.
- Hirmutamine ja ähvardamine: Partner kasutab hirmu Sinu käitumise suunamiseks. See võib olla:
- Otsene ähvardamine: Lubadus kasutada füüsilist väge, võtta ära lapsed või teha viga iseendale (sh enesetapuähvardused ohvri süüdistamiseks).
- Kaudne ähvardamine: Asjade lõhkumine, lemmikloomadele haiget tegemine või hääle tõstmine viisil, mis viitab tulevasele rünnakule.
- Sotsiaalne ähvardamine: Ähvardus levitada Sinu kohta laimu, jagada privaatseid pilte või kahjustada Sinu suhteid tööandja või lähedastega.
- Vaikimisega karistamine: Konflikti korral keeldub partner rääkimast päevade viisi, tekitades ohvris süü- ja hirmutunnet.
Pane tähele: Kui tunned, et pead kodus pidevalt “munakoortel kõndima”, et vältida partneri järjekordset plahvatust või ähvardust, on tegemist vaimse vägivallaga.
Muud vägivalla vormid
- Füüsiline vägivald: Tõukamine, löömine, juustest tirimine, asjade loopimine või vabaduse piiramine.
- Majanduslik vägivald: Raha kasutamise täielik kontrollimine, takistamine tööl käimast või sundimine võtma laene partneri nimel.
- Seksuaalne vägivald: Sundimine seksuaalsetele tegudele vastu tahtmist, sealhulgas püsikooselu sees.
Andestus lähisuhtevägivalla kontekstis
Vägivalla puhul küsitakse sageli: “Kas ma pean andestama?” On oluline mõista, et andestus ei tähenda toimunu heakskiitmist, unustamist ega kohustust jääda vägivaldsesse suhtesse.
- Andestus ei ole leppimine: Sa võid andestada, et vabastada end vihast ja koormast, kuid samal ajal valida turvalise distantsi ja suhte lõpetada.
- Andestus on eneseabi: See on otsus mitte lasta mineviku traumal juhtida oma olevikku. See on kingitus iseendale, et saaksid eluga edasi minna ilma emotsionaalsete ahelateta.
- Andestada saab alles siis, kui oled turvalises kohas: Enne andestamisele mõtlemist peab olema tagatud Sinu füüsiline ja vaimne turvalisus.
Nagu on öeldud:
“Andestus ei muuda minevikku, kuid see avardab tulevikku.”
Selles kontekstis tähendab see, et andestades vabastad Sa oma tuleviku vägivalla kontrolli alt. See ei kustuta kogetut, kuid annab Sulle võimaluse luua elu, kus puudub hirm.
Kuhu pöörduda abi saamiseks?
Eestis on abi kättesaadav ööpäevaringselt ja anonüümselt.
- Kohene oht: 112 (Helista, kui Sinu või Sinu laste elu on ohus).
- Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (Tasuta, 24h, nõustamine ka vaimse vägivalla ja ähvarduste korral). Veebivestlus: palunabi.ee.
- Naiste tugikeskuse telefon: 1492 (Tasuta ja anonüümne esmane nõustamine ja turvaline majutus).
- Lasteabi: 116 111 (Kui vägivald puudutab lapsi või märkad abivajavat last).
Kuidas aidata lähedast?
Kui kahtlustad, et Sinu sõber või pereliige kogeb vägivalda:
- Kuula ilma kohut mõistmata. Kinnita, et vägivald ja ähvardused ei ole kunagi tema süü.
- Ole kannatlik. Ohvri jaoks on suhte lõpetamine sageli ohtlik just ähvarduste tõttu – toeta teda turvaplaani loomisel.
- Paku praktilist abi. Transport, turvaline peatuspaik või abi info leidmisel.
Ene Raudla
20.12.2025