Tihti kuuleme mänguväljakul või poes sosinaid „kasvatamatutest lastest“, kes ei oska käituda. See silt on aga eksitav. See, mida me peame kasvatamatuseks, on tegelikult sageli lapse appihüüd: tal on puudu vajalikud sotsiaalsed oskused ja turvaline raamistik, milles areneda.
Käitumine on keel – laps räägib meile oma tegudega seda, mida ta ei oska veel sõnadesse panna.
Lapsevanem on lapse esmane oskuste kujundaja
Me unustame sageli, et sotsiaalsed oskused ei ole kaasasündinud. Laps ei sünni teadmisega, kuidas pettumust taluda või kuidas vestlust üleval pidada. Lapsevanem on lapse esimene ja tähtsaim treener. See tähendab, et me peame leidma aega ja kannatust selleks „tööks“. Oskuste kujundamine ei toimu loengute pidamise kaudu, vaid läbi:
- Eeskuju: Laps jälgib, kuidas sina lahendad konflikte või kuidas sa vastad, kui keegi sind kõnetab.
- Ühise aja: Oskuste õpetamine nõuab kohalolu. Kui meil on lapse jaoks aega vaid siis, kui ta pahandust teeb, õpib ta, et negatiivne käitumine on ainus viis tähelepanu saada.
- Juhendamise: Me peame leidma päeva jooksul hetki, et rääkida läbi olukordi: „Mida sa tundsid, kui su mänguasi ära võeti? Mida me saaksime järgmine kord teisiti teha?“
Reeglid ja rutiin: lapse turvavõrk
Kasvatus ei tähenda karistamist, vaid raamistiku loomist. Laps vajab reegleid ja rutiini, et tunda end turvaliselt. Kui maailm on prognoositav, langeb lapse ärevustase ja tal on lihtsam end kontrollida. Rutiin ja selged piirid on kui teepiirded, mis hoiavad last kurvilt välja sõitmast.
Miks 4–5-aastane laps ei vasta küsimustele?
Üks sagedasemaid konflikte tekib siis, kui täiskasvanu esitab lapsele eakohase küsimuse, aga vastuseks on vaikus. Enne kui sildistada see ebaviisakuseks, tasub mõista, miks laps nii käitub:
- Süvenemine: Selles vanuses lapsed süvenevad mängu nii sügavalt, et nende aju lülitab välised helid välja. Nad ei ignoreeri sind meelega – nad lihtsalt ei kuule.
- Infotöötluse paus: Laps vajab aega, et täiskasvanu sõnad „lahti pakkida“ ja vastus moodustada. See paus võib tunduda igavikuna, kuid laps tegelikult alles koostab oma mõtet.
- Emotsionaalne lukustumine: Kui küsimus on nõudev või järsk, võib laps kogeda hirmu. See lülitab sisse reaktsiooni, kus laps tõmbub endasse, sest ta ei oska oma segaseid tundeid sõnadesse panna.
Probleem on tegelikult puuduv oskus
Soome psühhiaater Ben Furman rõhutab: lapsel ei ole probleeme, tal on puudu oskused. Kui laps ei oska küsimustele vastata või sotsiaalses olukorras sobivalt käituda, on meie roll teda õpetada, mitte karistada.
Kuidas õpetada sotsiaalseid oskusi?
- Tuvasta puuduv lüli: Kas lapsele on raske ootamine, pettumusega toime tulek või vabandamine?
- Harjutage mänguliselt: „Proovime nüüd nii, et mina küsin ja sina vastad mulle ühe sõnaga. See on meie tänane salajane mäng.“
- Positiivne kinnistamine: Märka ja kiida iga väikest edusammu. Kui laps vastab sulle pärast küsimust, täna teda selle eest. See annab talle tunde, et ta sai hakkama.
Kokkuvõte: Keskendu suhtele
Mõtle lapse käitumisest nii: kui laps ei oska lugeda või ujuda, me õpetame teda. Käitumine on samasugune oskus.
Lapsevanemana oled sa oma lapse suurim toetaja. Kui sa leiad aega, et luua turvaline rutiin ja õpetada talle samm-sammult sotsiaalseid oskusi, siis asendub „kasvatamatu lapse“ silt enesekindla ja toimetuleva lapsega. See nõuab aega ja kohalolu, kuid see on tähtsaim investeering, mida sa teha saad.
Ene Raudla
05.01.2026