Et kodus oleks õnne ja rahu

Hirm meie sees

On normaalne tunda hirmu. Mäletan enda psühholoogina töötamise algusaastaid, kui pidin saalitäiele kuulajatele tegema ettekande, või hilisõhtul töölt koju minnes hakkas keegi mind jälitama, või kui arst teatas, et on vaja operatsioonile minna.

Kõik sellised hetked võivad esile kutsuda üsna tüüpilist hirmureaktsiooni. Ent sa ei pane tähele paljusid muid hetki, kui hirm sinus samuti olemas on.

Hirm on kohal siis, kui sa  pole rahul ja tunned, et midagi oleks nagu puudu. Kui edust ja staatuse sümbolitest ei näi kunagi piisavat. See on olemas ka siis, kui oled  kade ja  mõistad teiste üle kohut, sind vaevab perfektsionism või tunned vajadust mõnd kolleegi või eksabikaasat maha teha.

Hirmu leidub meie elus rohkem, kui arvata oskame. Sellest oleks saanud nagu meie elu käitumuslik GPS, mis kaardistab meie valikud ja piirab tulevikuvõimalusi.

Kogu hirm ei pärine sinust endast. Suur osa sellest, kuidas sa  elad ja mida usud, tuleneb keskkonnast, seda sunnib meile peale igapäevane elu ja olu.

Hirmu kaaslasteks on kadedus, eraldatuks jäämine, perfektsionism, häbi ja liigne hinnangute andmine.

On hetkelised hirmud, mida tunneme siis, kui kogeme kriisi, või tragöödiat. Või elus on stressirohke periood.

On aga teist tüüpi hirm, mis juhib sinu elu ja sinu eest valikuid teeb ega lase rahuldust leida. See on hirm, et ma pole piisavalt hea.

See hirmutunne kerkib esile seoses minevikus juhtunu ja tulevikus juhtuda võivaga. Kardame inimestele pettumust valmistada, läbi kukkuda. Et me pole piisavalt head. Et meid ei armastata.

Peidetud hirmud, mis põhinevad sellel, mis võib juhtuda või mis kunagi varem juhtus, on enamiku emotsionaalsete kannatuste peamiseks põhjuseks me elus. Need röövivad iga päev rahulolu ja meelerahu.

Hirmuga tegelemise parimaks viisiks on seda vapralt tunnistada, mitte seda alla suruda. Pead end piisavalt austama, et oma emotsioone endale ausalt tunnistada, üritamata neid vältida või nende pärast häbi tunda.

Oma hirmudega silmitsi seismine on osa suurekssaamisest. Pead vabanema ka oma vanemate hirmudest, oma põlvkonna ja ühiskonna hirmudest. Siis oled vaba uurima oma tõelisi ambitsioone ja avastad taas, mida tähendab sinu jaoks võitjaks tulek.

Mõtted raamatust „Hirmudest vabanemine“  Pippa Grange 2020.

Tweets