Kui märkate, et teie laps on agressiivsem või vihasem, kui tema vanusele ja arengutasemele loomulik võiks olla, ärge sattuge paanikasse.
Mida saaksite teha juhul, kui teie laps muutub kodus või mujal agressiivseks?
- Olge uudishimulik ja huvitatud oma lapse hetkeolekul. Kujutage ette, kuidas tema võib olukorda näha.
- Mõelge möödunud poole aasta olukorrale oma peres. Kuidas olete end tundnud? Kuidas teie partneril ja teievahelisel suhtel on läinud? Kas teil on olnud majanduslikke probleeme või kaotas üks teist töö? Kas teil või partneril on kõrvalsuhe? Teie lastel on otsene ja pidev juurdepääs teie kõige salajasematele tunnetele ja tujudele- ka neile, mida üritate nende eest varjata,
- Pöörake tähelepanu oma eluviisile. Kas teie meelelaad on rahulik või veidi pingeline? Lapsed ei suuda elada tulevikus nagu enamik täiskasvanuid, vaid elavad praeguses hetkes.
- Vaadelge oma laste olulisimaid suhteid. Kes on nende parimad sõbrad ja kuidas nad üksteisega läbi käivad?
- Veetke natuke aega lasteaias või koolis ja vaadelge sealset õhustikku ning seda kuidas kasvatajad või õpetajad teie lapsega suhtlevad.
- Ärge püüdke vastuste leidmiseks oma last küsitleda, Kui ta suudaks selges keeles vastata, poleks tal vaja agressiivselt käituda.
- Lapsevanema põhiline vahend on empaatia- see on teie võime näha lapse maailma läbi tema silmade ja kogeda seda läbi tema isiksuse.
Näiteks:
Vend kallistab oma õde lämbumiseni.
Vanemad näitavad lapsele, kuidas oma õe vastu armastust väljendada.
Kui vanemad karjuvad lapse peale ja teda kätest rebivad, jääb laps ilma kogemusest, kuidas armastada teist inimest tema isiklikke piire austades.
Laps hammustab.
Üldjuhul on see lapse on armastuse väljendus. Võib olla ka lapse sisemise konflikti pinnaletõus.
Lapsevanem: “Mida sa soovid? Sa hammustasid mind vist sellepärast, et ma ei ole sinu jaoks piisavalt aega leidnud?”
“Sa hammustasid teist vist sellepärast, et …ta ütles sulle midagi halvasti või tahtis sinu mänguasja ära võtta.”
Laps lööb.
“Mulle ei meeldi, et sa mind lööd, ja ma tahan, et sa selle lõpetaks! Ometi soovin ma teada, mis see oli, mis sind nii vihaseks ajas?”
Joonistamine.
Palu lapsel joonistada kaks pilt: „Mis mul läks täna väga hästi?”, „Mis oleks võinud olla teisiti?” Suuna last leidma vastuseid küsimustele: „Mida sa oleksid saanud teha selles olukorras teisiti? Kuidas sa oleksid saanud teistmoodi käituda? Kuidas veel…?” Julgusta last rääkima: See on sul väga hea mõte! Kui palju erinevaid võimalusi sul pähe tuli!”
Lapsed vajavad raskete, tugevate tunnete väljendamiseks vanemate oskust neid kuulata ja mõista. Kui laps kogeb, et teda on mõistetud ja ära kuulatud, on tal kergem edasi liikuda.
Kuula lapse jutt ära täie tähelepanuga. Ära ütle oma lapsele, et tema tunne on „vale” või, et ta peaks end teistmoodi tundma.
Peegelda tundeid, mida laps väljendab, õrnalt ja aktsepteerivalt.
Kuulaja rollis ära anna lapsele nõu ega hakka koheselt tema probleemi lahendama.
Poiste agressiivsusega toimetulekuks on oluline kontakt isaga, et omandada õigesti maskuliinset energiat.
Poisid vajavad isaga sõbralikku ja mängulist maadlemist jmt.
Raske olukorraga toimetulekul võib isa patsutada poja õlale ja öelda: „Said hakkama”.
Laps vajab oma tunnete jagamisel tunda täiskasvanu kohalolekut, tähelepanu ja soovi mõista.
Ene Raudla, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut