Julguse psühholoogia

Arvustus

Äripäeva kirjastuses 2021  ilmunud raamat

“Julgus mitte meeldida”,  Ichiro Kishimi, Fumitake Koga (https://pood.aripaev.ee/julgus-mitte-meeldida)

„Julgus mitte meeldida“ julgustab seadma eesmärke ja nende poole püüdlema. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen. Pole teiste arvustada, milline olen või millist elu elan.

Igaühel on võimalus olla märkimisväärne ja väärikas just siin ja praegu. Aktsepteerida oma mina nagu see on. Ja olla piisavalt julge, et muuta seda, mida saab muuta. See on enese aktsepteerimine, mille kohta kasutas Alfred Adler, kelle mõtteid ja filosoofiat see raamat koondab, terminit „jaatav loobumine“.

Adler oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Ta leidis, et meie elu väärtuse määrab see, kuivõrd me suudame tõsta teiste elu väärtust. Hoolivus teiste suhtes, kogukondliku kokkukuuluvuse tunne on kindlaim tõke neuroosideni.

Alaväärsustunde kammitsev taak

Adleriaanlik psühholoogia on julguse psühholoogia. Inimese õnnetuses ei saa süüdistada tema minevikku, keskkonda või seda, nagu ta poleks õnneks kõlblik. Tal on üksnes vajaka julgusest olla õnnelik. Kusjuures õnnelik saab olla hetkest, mil inimene seda otsustab.

Julgus olla õnnelik sisaldab ka julgust mitte meeldida. Adleri mõtteviisi kohaselt muutuvad seejärel kõik suhted kerguseks. Adleri sõnul on meil kõigil kaasa sündinud alaväärsustunne, mis kandub läbi lapsepõlve. Sellele võib ka lisanduda alaväärsustunne puudest, väärkohtlemisest või sellest, kui öeldakse, et sa pole piisavalt hea või sama hea kui teised.

Psühholoogia enese, mitte teiste muutmiseks

Adleriaanilik filosoofia ütleb, et kui tunned, et elu pole elamisväärne, siis on vaja otsustada ja teha lõpp oma senisele elustiilile. Vabandusi nagu „kui oleks aega, kui oleks sobivaid tingimusi jne“ leiab alati. Siin ja praegu on hetk, mis muudab sinu elu. Üksnes pingutades jõutakse oma eesmärkideni.

Adleriaanlikus psühholoogias mõeldakse eesmärkidest olevikus, mitte põhjustest minevikus. Minevikus kogetu ei ole meie edu või läbikukkumise põhjuseks. Me ei kannata kogemuste šoki, niinimetatud trauma käes, vaid muudame need millekski, mis vastab meie eesmärkidele. Meid ei määratle kogemused – enesemääratlus tuleneb tähendusest, mille kogemustele anname.

Mis on elu mõte? Milleks me elame? Kui Adlerile neid küsimusi esitati, oli tema vastus, et „ühest elu mõtet ei ole olemas.“ Elame maailmas, kus meid ründavad kõikvõimalikud õudused, meid ümbritsevad sõdade ja looduskatastroofide hävitavad tagajärjed. Raskuse läbielamine pakub võimalust vaadata ettepoole ja mõelda, mida saan nüüd mina teha?

Adleriaanlik psühholoogia on enese, mitte teiste muutmiseks. Teiste või olukordade muutumise asemel astud sina esimese sammu. Kui muutud, muutuvad ka inimesed sinu ümber. Neil ei ole lihtsalt muud valikut.

Ene Raudla, kliiniline psühholoog