Vähem infot on parem

„Internetis  ringleb  väide, et liigne info hulk mitte ei paranda, vaid hoopis halvendab mälu. Kas see vastab tõele? Ja kuidas sellisel juhul end liigse killustatuse vastu kaitsta?”, tundis huvi ajakirja „Tiiu” toimetaja Liisi Seil.

Uudiseid ja infot tulvab lakkamatult nii arvutist, telerist kui raadiost. Võiks arvata, et see muudab inimesed targaks, kuid tegelikult võib sellega mälu hoopis nõrgeneda. Psühholoog ja psühhoterapeut Ene Raudla tõdeb, et internetis surfamise käigus läheb sageli kaotsi nii keskendumisoskus kui ka rahulik meel. “Internetis on palju vastuolulist infot. Portaalid suunavad ja kutsuvad meid pidevalt uutele lehekülgedele, mis muudab mõttetegevuse hakituks ja pealiskaudseks,” selgitab ta. See omakorda pidurdab järelemõtlemist ja kaalutlemist, mis ongi sügava mõtlemise alus. “Uuringud on näidanud, et need, kes loevad linkidega pikitud teksti, saavad sellest palju vähem aru, kui need, kes loevad paberile trükitud juttu,” märgib psühholoog.

Samamoodi mõjub ka teleri- ja raadiokanalite klõpsutamine. Alles siis, kui inimene pöörab infole pikemat tähelepanu, keskendub sellele ja mõtleb teema üle hetke järele, kinnistub see tema mälus. Siis suudame seda infot säilitada, siduda varasemate teadmistega ja kasutada ka kriitilises mõtlemises.

Olukorda saab parandada see, kui suhtuda info tulva väga kriitiliselt. “Vähem on parem,” soovitab Ene Raudla. “Tehke valik, millisesse uudisesse süvenete, lugege tekst rahulikult läbi ja mõtisklege veidi, et info kinnistuks ja teie mõtlemist rikastaks. Kui soovite midagi meelde tuletada, siis püüdke selleks kõigepealt pingutada oma mälu, mitte ärge tormake kohe internetiotsingu abil vastuseid leidma.”

Ilmus ajakirjas „Tiiu”. August, 2017