Lahenduslaused Bert Hellingerilt

Teen siinkohal vabalt kättesaadavaks mõned aastad tagasi tehtud tõlke Bert Hellingeri teosest On Life & Other Paradoxes (Zeig, Tucker & Theisen 2002), lk 61-75. Tõenäosus, et keegi selle raamatu eesti keeles paberkujul avaldab, on üpris väike.

Lauseid võib lugeda ka läbitunnetamiseks, ilma tingimata neid kasutamata (st kui lugeja pole ise konstellöör).

Minule pakuvad nad endiselt liigutavat läbielamist, palju aastaid pärast nende esmakordset kuulmist.

Kord ja armastus

Armastus täidab seda, mida kord mahutab.
Armastus on vesi, kord anum.

Kord kogub, armastus voolab.

Kord ja armastus töötavad koos.

Nõnda kui helisev laul allub harmooniale,
nii allub armastus olemuslikule korrale.

Ja nagu kõrv kohaneb raskustega ebakõlale,
isegi kui seda on selgitatud,
nii kohaneb hing raskustega
armastusele ilma korrata.

Mõned inimesed käsitlevad seda iseeneslikku korda
nagu oleks see arvamus
mida sa võid valida või muuta oma tahte järgi.

Aga kord on ettemääratud.
See toimib, kas me mõistame seda või mitte.
Seda ei mõelda välja, see avastatakse.
Me tuletame korra, nagu tähenduse ja hinge,
selle toimest.

Tänupalve meie elude koidikuil

Kallis ema,

Ma võtan sult kõik,
kõik täielikult koos kõigega, mis sinu juurde kuulub
ja täie hinnaga, mis sa selle eest maksid
ja mida mina samuti selle eest maksan.

Ma teen sellest midagi
sinu rõõmuks ja sinu mälestuseks.
See ei olnud ilmaasjata.

Ma hoian seda ja austan seda
ja kui ma saan, annan selle edasi, nii nagu sina seda tegid.

Ma võtan sinu omale emaks
ja sa võid saada mu omale lapseks.

Sina oled minu jaoks õige
ja mina olen õige laps sulle.

Sina oled suur, mina olen väike.
Sina annad ja mina võtan — kallis Ema.

Ma olen õnnelik, et sa valisid Isa.
Teie kaks olete minu jaoks õiged.
Ainult teie!

[Isa kohta sama]
Austamine ja armastamine

Mehed ja naised

Mees ja naine üksteisele:
Ma võtan sinu omale naiseks/meheks koos kõigega, mis sinu juurde kuulub.

Vanemad üksteisele:
Meie lastes ma austan ja armastan sind.

Puudega või surnud lapse vanemad üksteisele:
Me kanname seda üheskoos — armastusega.

Mees naisele, kes suri nende last sünnitades:
Minu armastus sinu vastu jääb; ja sinu mälestuseks hoolitsen ma meie lapse eest.

Mees, kes põeb surmatõbe, oma naisele:
Ma usaldan meie lapsed sinu hoolde — armastusega.

Teine naine, lahutatud esimesele naisele:
Sina oled esimene, mina olen teine.

Teine naine, surnud esimesele naisele:
Ma võtan enda peale sinu lapsed — armastusest sinu vastu.

Vanemad ja lapsed

Surmatõves isa oma lastele:
Ma usaldan teid teie ema hoolde — armastusega.

Ema, kelle abikaasa suri varajaselt, oma lastele:
Teis armastan ja austan ma ka teie isa. Teie jaoks on ta läbi minu ikka siin.

Lahutatud ema oma lastele, nähes et nad vihkavad oma isa:
Ma armastasin teie isa väga, ja kui te saate temasuguseks, nõustun ma sellega.

Naine, kes oleks eelistanud abielluda teise mehega, oma lastele:
Teie jaoks on teie isa parim.

Ema ja isa aborditud lapsele:
Kallis laps
Ma võtan sind nüüd endale lapseks ja sa võid saada mu endale emaks/isaks
ja
Mul on kahju.
Ma annan sulle nüüd koha oma südames ja sul on osa kõigest heast, mida ma teen sinu mälestuseks ja sind arvestades.

Lapsed ja vanemad

Laps isale ja emale, nende ees kummardades:
Ma annan teile — teile mõlemale — au.

Poeg emale, kes suri teda sünnitades:
Kallis Ema, palun õnnista mind.

Poeg, kes soovib oma isale järgneda, veendumuste pärast vanglas surnud isale:
Ma ei lase sul minna enne kui sa mind õnnistad.

Poeg isale, kes jäi sõjas süüdi:
Isa, ma lasen sul minna, mis iganes on su saatus ja su süü.

Surmavalt haige poeg oma isale, suutmata ikka veel tema ees kummardada:
Palun anna mulle veel natuke aega.

Laps isale, kes ennast tappis:
Ma kummardan sinu otsuse ja sinu saatuse ees.
Sa jääd alati minu isaks ja mina jään alati sinu lapseks.

Alkohoolikust isa poeg oma emale:
Ema, ma kinnitan sulle, et austan oma isa, nagu sina.

Tütar, keda isa samastab oma endise naisega, oma isale, samal ajal ema peale näidates:
Tema on minu ema ja mina olen tema tütar.
Tema on minu jaoks ainus õige.
Mul pole midagi selle teisega tegemist.

Sama tütar oma emale:
Sina oled minu ema ja mina olen sinu tütar.
Sina oled minu jaoks õige.
Mul pole midagi tegemist Isa uue naisega.

[Poja puhul paralleelne tekst]

Poeg emale kui too räägib halvustavalt tema isast:
Kui sa näed teda, näed sa ka mind.

Tütar emale, kui ta kardab temasuguseks saamist:
Vaata, ma olen saanud selliseks nagu sina, ja ma olen sellega rahul.

Õed ja vennad

Naine oma vanemale õele, kes tema eest lapsena hoolitses:
Ma tean, mis sa mulle andsid. Ma austan seda ja see on minuga kaasas.

Naine oma vennale, kelle kohta tal on tunne, et see pole oma pojale hea isa:
Tema jaoks oled sa parim.

Mees oma vanemale vennale, kes suri vara:
Ma austan sind kui minu suurt venda.
Sina oled esimene ja mina olen teine.

Väljaspool abielu sündinud vanemate laps oma noorematele õdedele ja vendadele, kelle eest teda salajas hoiti:
Ma olen teie õde/vend.

Naine oma vanemale vennale, kelle süüd ta lunastab:
Ma austan sinu saatust ja jään enda oma juurde.

Andmine ja võtmine

Ema oma pojale, kelle sündides ta haigestus:
Ma andsin sulle rõõmuga elu, isegi selle hinnaga. Sa võid selle võtta kui kingi — see teeb mind õnnelikuks.

Laps vanematele, kes abiellusid lapse pärast ja kes on õnnetud:
Mis etteheited või süü ka teie vahel olla võib — ma võtan, mis te andsite, armastusega.

Laps emale, kes sünniprotsessis viga sai:
Kallis Ema, kuna sa maksid nii kõrge hinna mu elu eest, siis see pole olnud asjata.

Naine oma emale, kes suri sünnitusel:
Ema, kallis ema, see oli tõeliselt kohutav.
Ning osutades oma perekonnale:
Vaata, elu on hästi edasi läinud.
Ma annan edasi, mis sina mulle andsid.

Laps emale, kes andis ta adopteerimisele:
Ema, kui see vabastab sind koormast, kannan ma seda hea meelega.

Adopteeritud laps ema uuesti nähes:
Ma olen õnnelik, et sa mind sünnitasid.

Jäämine

Laps vanematele, nähes et üks neist tahab lahkuda või surra:
Kallis Isa, kallis Ema,
isegi kui te lähete, mina jään.
Ma austan teid alati.
Sa jääd alati mu isaks. Sa jääd alati mu emaks.

Laps kellelegi peres, kellele laps tahab öelda “ma suren sinu asemel”:
Kallis Isa (või Ema või Vend või Õde), isegi kui sina lähed, siis mina jään.
Ja:
Kallis Isa (või Ema või Vend või Õde), palun õnnista mind, isegi kui sina lähed ja mina jään.

Laps surnud pereliikmetele, kui see laps ei julge elada, sest nad on surnud:
Kallis Isa (või Ema või Vend või Õde), sina oled surnud.
Ma elan veel natuke, siis suren ka mina.
Või:
Ma viin lõpule selle, mis on mulle antud, seni kuni see kestab.
Siis suren ka mina.

Ema, kes tahtis surra, oma väikesele tütrele, kes oli jäänud surmavalt haigeks:
Ma jään — ja ma rõõmustan, kui ka sina jääd.

Naine oma vanavanaemale, kes sünnitusel suri:
Palun ole sõbralik kui ma jään oma abikaasa ja lapsega.

Anorektiline tütar oma isale, kes tahab lahkuda:
Kallis Isa, isegi kui sa lähed — mina jään. Ma jään Emaga.
Ja oma emale:
Ema, isegi kui Isa läheb, ma jään.

Anorektikust tütar oma isa surnud õdedele ja vendadele kui ta näeb, et too tahab neile järgneda:
Palun õnnistage mu isa kui ta jääb meiega ja õnnistage mind kui ma jään oma isaga.

Buliimikust tütar, kellele söömine tähendab soovi elada ja oksendamine tähendab soovi surra, oma isale:
Isa, ma jään. Mulle meeldib see, mida ma saan koos sinuga süüa.
Ma võtan selle sult heal meelel.

Mängusõltlane oma vanaisale ja isale, nähes et ta tahab neile surma järgneda:
Ma pigem mängin oma raha ära kui oma elu

Lahendamine

Isa oma pojale, kes teda põlgab:
Kuule, mu poeg: mina olen sinu isa ja sina oled minu poeg.

Isa, kes on sõjas raskelt invaliidiks jäänud, tütrele kes soovib tema kannatusi enda peale võtta:
Ma kannan seda ise. Mis mind puudutab, oled sina vaba.

Laps vanematele, kes last vääriti kohtlesid:
See oli kohutav. Siiski ma teen oma eluga midagi.

Mees oma naisele, keda lapsena vääriti koheldi:
Luba endal neid armastada, siis oled sa vaba.

Kui keegi on teinud vea, ja selle pärast kannatab:
Ma tegin vea ja nüüd ma nõustun selle tagajärgedega.

Tütar emale, kes talle ütles, et ta on hoor:
Ema, seda ma olen — natuke.

Naine, kes tahab kohe vastu vaielda kui keegi midagi ebaõiglast ütleb:
Midagi selles on.

Lahkumine ja rahu

Laps vanematele, suureks kasvades ja lahkudes:
Ma võtan, mis te mulle andsite.
Seda oli palju ja sellest piisab.
Ülejäänu teen ma ise.
Ja nüüd ma jätan teid rahus.

Mees ja naine üksteisele lahku minnes:
Ma võtan, mis sa mulle andsid. Seda on palju.
Ma võtan selle endaga ja austan seda alati.
Selles, mis läks meie vahel valesti, ma võtan oma osa vastutusest ja jätan sinu sinu osaga.
Ja nüüd ma jätan sind rahus.

Vanemad oma lapsele, kes suri:
Me andsime sulle su elu rõõmuga ja rõõmuga tegime kõik, mis me tegime.
Me laseme sul nüüd minna, rahus.
Siiski jääd meie jaoks sa alati meie lapseks ja meie sinu vanemateks.

Isa pojale, kes end tappis:
Ma hoian oma südames sinu jaoks kohta.
Sa jääd alati minu pojaks ja mina sinu isaks.

Laps isale, kes end tappis:
Ma austan sinu saatust ja sinu otsust.
Sa peaksid teadma, et asjad on hästi läinud.
Ja nüüd võid sa saada oma rahu.

Tütar oma isale, kelle ta leidis surnuna, ennast tapnuna:
Kallis Isa, minu sees oled sa ikka elus ja minu sees läheb sul hästi.
Ma lasen sul osaleda kõiges, mida ma teen.

Ema oma pojale, kes suri õnnetuses, kelle pärast ta ikka leinab:
Ma austan sinu elu ja sinu surma.

Tütar oma isale, kes suri kui too oli veel väike.
Kallis Isa, sa oled minu sees ikka siin.

Allikas: terviklikkusevaljad.blogspot.com.ee