Kas sinu laps on “paha” või on ta sinu peegel?
Peresuhetes kohtame sageli olukordi, kus lapse käitumine muutub väljakutseks. Levinud on arvamus, et lapsed ongi vahel lihtsalt “rasked”. Olen aga sügavalt veendunud: ei ole olemas halbu lapsi. Kui vanemal on probleem lapse käitumisega, peitub suur osa vastusest ja lahendusest eelkõige vanemas endas.
Laps on meie peegel. Ta peegeldab meile tagasi seda, mida me iseendas tihti ei teadvusta. Lapse meeleolu, tema hirmud ja jonn sõltuvad sellest, kuidas täiskasvanu oma emotsioone juhib, kui siiras ta on ja kui “päriselt” ta lapse jaoks olemas on. Kui me soovime muutust lapses, peame esmalt julgema vaadata peeglisse ja muutma oma suhtlemist.
Miks me räägime, et lapsed on “katki”?
Tänapäeval kohtame üha tihedamini valusat tõdemust: meie lapsed on katki. Aga mida see tegelikult tähendab? Laps ei lähe katki iseenesest. See “katkiolemine” on märk sellest, et lapse hingeline turvavõrk on rebenenud.
- See on emotsionaalne üksindus: Laps on “katki”, kui ta on jäetud üksi oma suurte tunnetega. Ta võib olla materiaalselt kindlustatud, kuid kui puudub sügav ja turvaline side vanemaga, tekib tühimik.
- See on peegelduse puudus: Kui täiskasvanu on emotsionaalselt kättesaamatu või liialt hõivatud, ei saa laps kinnitust oma väärtuslikkuse kohta. Laps, kes ei näe vanema silmades soojust, hakkab uskuma, et temaga on midagi valesti.
- See on hääletu karje: “Katkine” laps on tegelikult laps, kelle vajadused on jäänud märkamata. Tema trots või apaatsus on sõnum: “Ma ei tea, kas ma olen sulle oluline.”
Kolm kasvatusstiili: kuhu me takerdume?
Seni kasutusel olevate kasvatusstiilide järgi võib vanemaid jaotada kolme rühma. Igal neist on oma hind, mida maksab nii vanem kui ka laps.
- “Võitlejad” (Võit-Kaotus)
Need on vanemad, kes kaitsevad tuliselt oma õigust kasutada lapse suhtes mõjuvõimu ja jõudu. Nad usuvad keelamisse, piirangutesse ja nõuavad tingimusteta kuulekust, ähvardades last karistusega. Kui tekib konflikt, lahendatakse see nii, et vanem võidab ja laps kaotab.
- Õigustus: “Minu vanemad kasvasid mind ka nii ja mul pole viga midagi” või “Vanemad peavadki võimukad olema, sest nemad teavad, mis on õige.”
- Tulemus: Laps õpib alluma hirmust, kuid tema sisemus mureneb, sest teda ei kuulata.
- “Kaotajad” (Kaotus-Võit)
Need vanemad lubavad lapsele ohtralt vabadust ja hoiduvad piire seadmast. Nad ei nõustu autoritaarsusega, kuid sageli selle hinnaga, et laps võidab ja vanem kaotab. Nad usuvad, et lapse vajadustele vastu tulemata jätmine on kahjulik.
- Tulemus: Lapsel puudub turvatunne. Piirideta maailm on lapsele hirmutav ja kurnav, tekitades lapses ebakindlust, mitte iseseisvust.
- “Pendeldajad” (Segadus)
Need vanemad ei suuda kumbagi lähenemist järgida. Püüdes leida kuldset keskteed, pendeldavad nad äärmuste vahel: kord karmid, siis leebed; kord keelavad, siis lubavad. Sageli on need kurnatud vanemad, kellel ühel hetkel “saab mõõt täis” ja nad plahvatavad.
- Tulemus: See on lapsele kõige segasem seisund. Ta ei tea, mis on lubatud, ega saa aru, kas temast hoolitakse või mitte. Ebakindlus muudab lapse hingeliselt “katkiseks”.
Sõnum lapse käitumise taga
Lapse esmane vajadus on tunnetada armastavat ja mõistvat käitumist. See ei tähenda, et kõik on lubatud. Ka vanemal on oma vajadused. Kuid laps muutub trotslikuks siis, kui me ei ole teda õigesti mõistnud.
Väikelaste trotsi ja jonni peamiseks põhjuseks on sageli see, et vanem on lapse jaoks psühholoogiliselt kättesaamatu. Sa võid olla temaga samas toas, aga kui su süda ja mõtted pole kohal, tunneb laps end hüljatuna. Tema käitumises on peidus sõnum, mida ta ei oska sõnadesse panna:
“Kui te minu peale karjute või mind ei märka, siis ma olen paha ja te ei salli mind.”
Tee tervenemiseni: Suhe ilma kaotajateta
Parim viis kasvatuses on see, kus ei ole kaotajaid ega võitjaid. See on võimalik vaid siis, kui vanem kuulab ja mõistab lapse tegelikke vajadusi ning aitab leida neile sobiva lahenduse.
Lapsevanemaks olemine ei ole võitlus võimu pärast, vaid olemine mõistev ja hooliv teejuht. Kui me parandame ära oma kontakti lapsega ja oleme emotsionaalselt kohal, hakkavad ka “katkised” kohad lapses tervenema.
Kas tunned, et vajad abi selle kontakti leidmisel? Aitame koos leida tee mõistmiseni.
Ene Raudla
22.01.2026