Lapsevanemaks olemine või õpetajatöö on üks maailma vastutusrikkamaid ülesandeid. Seejuures on üks keerulisemaid hetki see, kui lapse käitumine muutub väljakutsuvaks. Kui laps ei püsi paigal, segab vahele, eirab reegleid või reageerib tühisele asjale plahvatuslikult, tekib paratamatult küsimus: kas see on puudulik kasvatus, teadlik trots või on selle taga midagi muud – näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)?
Selle piiri mõistmine on olulise tähtsusega, sest see, mis aitab teadliku trotsi puhul, võib ATH-ga lapsele hoopis kahju teha. Selles artiklis vaatame lähemalt, kuidas neil kahel seisundil vahet teha ja mida saab teha täiskasvanu, et last toetada.
Mis on ATH ja mis on käitumishäire?
Esimene samm on mõista põhjust. ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on neurobioloogiline arenguhäire. See tähendab, et lapse aju toimib eripäraselt ja selle keemiline tasakaal on teistsugune. See ei ole valik ega halb iseloom – see on seisund, kus aju bioloogiline seadistus ei lase pidurdusmehhanismidel piisavalt kiiresti töötada.
Trotslik käitumishäire on aga emotsionaalne ja käitumuslik muster, kus laps on korduvalt ja pikaajaliselt vihane, vaidlushimuline ning keeldub teadlikult täitmast täiskasvanute nõudmisi. Sageli võib see olla reaktsioon keskkonnale, traumale või väljendamata emotsioonidele, kuid see võib esineda ka koos ATH-ga.
Kuidas neil vahet teha? Peamised erinevused
Et olukorda paremini analüüsida, vaatleme peamisi erinevusi neljas kategoorias:
- Käitumise põhjus ja kontroll ATH-ga laps sageli tahab hästi käituda, kuid tema impulsiivsus jõuab tegudeni enne, kui ta mõelda suudab. Ta tegutseb enne „peatumist“. Trotsliku käitumishäire puhul on vastuhakk aga sageli suunatud täiskasvanu vastu – laps testib piire, väljendab oma võimu või protestib reeglite vastu eesmärgiga olukorda kontrollida.
- Keskkonna mõju ATH sümptomid on püsivad ja avalduvad tavaliselt igal pool – nii kodus, koolis kui ka huviringis. Kui laps käitub halvasti ainult ühe kindla õpetaja tunnis või ainult kodus, on tõenäolisem, et tegu on keskkonnast tingitud käitumisprobleemiga, mitte bioloogilise häirega.
- Keskendumisvõime ATH-ga lapsel on raske keskenduda ka asjadele, mis talle meeldivad, sest tema tähelepanu hajub välisärritajate tõttu. Trotsliku käitumisega laps suudab tavaliselt väga hästi keskenduda tegevustele, mis teda huvitavad (nt mängud), ning reeglite eiramine on pigem emotsionaalne valik.
- Reageerimine rutiinile ATH-ga laps vajab rutiini ja selgust, kuid tal on raske seda ise hoida. Kui talle antakse struktuur ja abi, siis tema ärevus tavaliselt väheneb. Trotsliku käitumishäire puhul võib reeglite kehtestamine tuua esialgu kaasa teadliku võitluse ja vastupanu suurenemise.
Praktilised nõuanded õpetajale: Kuidas klassis toime tulla?
Kui klassis on laps, kellel on raskusi enesevalitsuse või tähelepanuga, on karistamisest tõhusamad järgmised võtted:
- Andke üks juhis korraga. Pikk nimekiri tegevustest on ATH-lapse aju jaoks liig. Ütle: „Ava vihik.“ Oota. Seejärel: „Kirjuta pealkiri.“
- Kasutage visuaalset tuge. Taimerid ja piltidega päevakavad aitavad lapsel mõista aja kulgu ja seda, mis saab edasi.
- Luba liikumist. Kui laps peab nihelema, anna talle „ametlik“ põhjus liikumiseks – palu tal tahvlit pühkida või akent avada. See maandab füüsilist pinget.
- Märka head. ATH-ga laps kuuleb päeva jooksul kümneid märkusi. Püüa kinni hetk, kus ta teeb midagi õigesti, ja tunnusta seda kohe. Positiivne tagasiside on tema motivatsiooni peamine kütus.
Tõrges-trotsliku käitumisega lapse puhul on peamine väljakutse see, et laps püüab haarata kontrolli ja provotseerida täiskasvanut emotsionaalselt reageerima. Erinevalt ATH-st, kus laps vajab abi keskendumisel, vajab trotslik laps abi emotsioonide reguleerimisel ja koostöö õppimisel.
Praktilised nõuanded vanematele ja õpetajatele:
- Vali oma lahinguid
Ära reageeri igale väikesele vihjele või üminale. Kui sa püüad korrigeerida igat pisi detaili, tekib lapsel tunne, et ta on pideva rünnaku all, mis süvendab vastupanu. Keskendu ainult kõige olulisematele reeglitele (nt turvalisus ja lugupidamine).
- Väldi võimuvõitlust
Trotslik laps “toitub” täiskasvanu vihast. Kui sa hakkad karjuma või vaidlema, on laps juba võitnud, sest ta kontrollib sinu emotsioone.
- Säilita rahu: Räägi madala ja rahuliku häälega.
- Esita fakt, mitte küsimus: Selle asemel, et küsida “Kas sa saaksid palun koristama hakata?”, ütle rahulikult: “Ma näen, et mänguasjad on põrandal. On aeg need kasti panna.”
- Kõnni minema: Kui oled juhise andnud, ära jää ootama ja last “põrnitsema”. Anna talle aega oma emotsiooniga tegeleda ja otsus vastu võtta.
- Paku valikuvõimalusi (Kontrolli jagamine)
Trotslik laps vajab tunnet, et tal on kontroll. Selle asemel, et käskida, paku talle kahte valikut, mis mõlemad sobivad sulle.
- Selle asemel, et öelda: “Hakka kohe õppima!”,
- Ütle: “Kas sa soovid alustada matemaatikaga või eesti keelega?”
- Selle asemel, et öelda: “Pane riidesse!”,
- Ütle: “Kas sa paned selga punase või sinise kampsuni?”
- Kasuta “Kui… siis…” meetodit
Selle asemel, et last karistada, pane vastutus talle. See ei ole ähvardus, vaid loogiline tagajärg.
- “Kui sul on kodutööd tehtud, siis on sul võimalik minna õue sõpradega kohtuma.”
- Oluline on jääda kindlaks. Kui tööd pole tehtud, jääb ka meelelahutus ära, ilma et sa peaksid selle peale karjuma.
- Keskendu suhtele, mitte ainult reeglitele
Trotslik laps on sageli harjunud olema “paha laps”. Kui teie suhtlus koosneb ainult käskudest ja keeldudest, kaob lapsel motivatsioon koostööd teha.
- Leia aega positiivseks: Tegele lapsega koos millegagi, kus ei ole reegleid ega sooritust (mängige, jalutage).
- Märka head: Isegi kui laps teeb midagi iseenesestmõistetavat, tunnusta teda: “Ma märkasin, et sa panid taldriku täna ise kraanikaussi. Aitäh, see oli suureks abiks.”
- Õpeta emotsionaalset sõnavara
Sageli on trotsi taga suutmatus väljendada kurbust, hirmu või pettumust. Aita lapsel sõnastada, mis tema sees toimub.
- “Ma näen, et sa oled praegu väga vihane, sest mänguaeg sai läbi. See on okei olla vihane, aga ei ole okei asju loopida.”
- Ennetamine ja ette teatamine
Trotslikud lapsed taluvad halvasti ootamatuid üleminekuid.
- Teata ette: “10 minuti pärast lõpetame mängu”, “5 minuti pärast on aeg sööma minna”. Nii on lapsel aega end emotsionaalselt ümber lülitada.
Kokkuvõtteks: Trotsliku lapse puhul on kõige võimsam tööriist täiskasvanu enda enesevalitsus. Kui sina jääd rahulikuks ja järjepidevaks, kaotab laps huvi “sõja” pidamise vastu, sest see ei anna enam soovitud tulemust (sinu endast väljaviimist).
Millal pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole?
Kui märkate, et lapse käitumine takistab tema igapäevaelu, õppimist ja suhteid, ei tasu jääda ootama. Õigeaegne abi säästab last madalast enesehinnangust ja pikaajalistest emotsionaalsetest raskustest.
Kust abi leida?
- Perearst: Esimene kontaktisik, kes suunab vajadusel lastepsühhiaatri või neuroloogi juurde.
- Eesti ATH Liit (ath.ee): Pakub tuge, koolitusi ja tugigruppe vanematele ja spetsialistidele.
- Rajaleidja keskus: Nõustab õppe kohandamise osas koolis või lasteaias.
- Lasteabi (telefon 116 111): Kiire nõu saamiseks emotsionaalselt rasketel hetkedel.
Kokkuvõtteks: Iga laps soovib tunda end edukana. Kui ta seda ei suuda, on meie täiskasvanutena kohustus uurida, mis on selle takistuse taga. Olgu selleks ATH, trotslik käitumishäire või ajutine stress – lahendus algab alati mõistmisest ja toetamisest.
Ene Raudla
05.01.2026