Et kodus oleks õnne ja rahu

Aktiivsus ja tähelepanuhäire

Tänapäeval räägitakse  aktiivsus ja tähelepanuhäirest (ADHD) väga palju. Suurema riskirühma moodustavad enamusjaolt 6-9 aastased poisslapsed. Poiste ja tüdrukute suhe on kolm ühele, mistõttu suurem osa uuringuid on läbi viidud poistega. Häire avaldub välispidiselt, see tähendab käitumuslikult. Tüdrukutel avalduv tähelepanuhäire on sisemine, mis ei paista alati silma, kuid kes vastavad kriteeriumidele oma sisemiste pingetega, sotsiaalsete probleemidega. Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel.

Ei ole olemas sellist testi, mis täpselt mõõdaks hüperaktiivsust.  Olulised on lapse käitumise jälgmise tähelepanekud. Kui need esinevad süstemaatiliselt igal pool, nii kodus lasteasutuses, siis võib hakata mõtlema häire olemasolule.

Alljärgnevalt need tunnused, mis võiks panna mõtlema, et lapsel on tähelepanu-aktiivsushäire.

1.    Tähelepanematus. Vähemalt kuus järgmistest tähelepanematuse sümptomitest on kestnud vähemalt kuue kuu jooksul, mitte sobides arengutasemega.

  • Jätab sageli detailid tähele panemata või teeb tegevustes    hooletusvigu
  • Sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel
  • Otsesel kõnetamisel ei näi sageli kuulvat
  • Sageli ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud
  • Sageli korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel
  • Sageli väldib või põlgab ülesandeid, mis nõuavad   pikemaajalist  pingutust või ei taha neid sooritada
  • Kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid esemeid( mänguasju, pliiatseid, raamatuid, tööriistu)
  • Laseb end kergesti häirida kõrvalistel stiimulitel
  • Unustab sageli igapäevaseid toiminguid tehes asju ära.

2.    Hüperaktiivsus. Vähemalt kuus järgmistest hüperaktiivsuse/ impulsiivsuse sümptomitest on kestnud vähemalt kuue kuu jooksul, mitte sobides arengutasemega.

  • Liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes
  • Olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt
  • Sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes olukordades liigselt ringi (teatris, kirikus)
  • Sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel
  • On sageli “ pidevalt kuskile minemas”
  • Räägib sageli üleliia.
  • Vastab sageli küsimustele, enne kui need on korralikult esitatud
  • Sageli esinevad raskused oma järjekorra ootamisel
  • Katkestab sageli teisi või on teiste suhtes pealetükkiv.

Raskused esinevad ka õppimisel, oma tegevuse organiseerimisel ja tunnetega toimetulekul.

1.  aktivatsioon – leida info, omandada see ja aktiviseerida teisi funktsioone. Raske alustada oma tegevust, peab koguma palju motivatsiooni; raske oma tegevust organiseerida, seostada peamise töö ülesandega; ei orienteeru lisainfos.

2.  keskendumine – ümberlülitamine, alalhoidmine, kaotab kuulates keskendumisvõime; mingid teised nüansid viivad tähelepanu ülesandest eemale.

3.  pingutamine – virge tähelepanu alalhoidmine; pingutus; kaotab kiiresti huvi ülesande vastu, ei suuda seda pingutust alal hoida; lapsel on raske antud ajaga toime tulla; tulemus, mis ta saavutab, on väga ebaühtlane.

4.  emotsioonid – lapsel on häiritud võime toime tulla pettumustega (frustatsioon), erinevad aspektid on erineval astmel häiritud – väike pettumus tekitab tugeva ärrituse – põhjus ja reaktsioon ei ole vastavuses; mõjutab enesehinnangut negatiivselt.

5.   mälu – mälu kasutamise võime, meenutamise võime – ei suuda õpitut  meenutada, vajab abistamist; kaotab oma asju, paneb valele kohale, tundub et teeb meelega, kuid tema mälu on häiritud.

6.  tegutsemine – oma käitumise jälgimine ja reguleerimine – raske vaikselt õppida, ülesanded teeb kiiresti ja hoolimatult, katkestab teisi.

Kui teie lapsel esinevad mõned eelpoolnimetatud tunnustest, ei tähenda see veel seda, et tegemist on häirega.  Kasvatusmeetodite korrigeerimisel võib nii lapse käitumine kui iseenda organiseerimine muutuda.

Soovin teile rahulikku meelt ja kannatlikkust. Vajadusel pidage nõu lapsepsühholoogi või lastepsühhiaatriga.

Soovitav kirjandus:

Haavandi, M. (2002). Praktiline suhtlemispsühholoogia. Probleemse käitumisega lapsed. Tallinn: Meta- Profit

Haldre, L. (2003). Hüperaktiivne laps kodus. Rmt. Roomeldi, M. jt (Koost.). Hüperaktiivne  laps: abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 32-63

Howell, K. (2008).1-2-3 Magic, Discipline.  http://www.canadianparents.com/article/123-magic-discipline  (12.            03.2011)

Jegorova, I. & Veisson, M. (2009). Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko, M.;

Rätsep, J. jt. (Koost.). Lapsevanematele erivajadusega lastest. II. Tartu: Atlex, 31-45

Kõrgesaar, R. (2001). Hüperaktiivsete laste käitumisravi. Rmt. Eesti Eripedagoogide Liit (Koost.). Eripedagoogika. Tallinn: Eesti Eripedagoogide Liit, 11-15

Lilleoja, L. (2011). Hüperaktiivsus. Sissejuhatus eripedagoogikasse loengumaterjalid. TPS

Moнина, Г., Лютова-Робертс, Е., Чутко, Л. (2007). Гиперактивные дети психолого

педагогическая помощь. Санкт-Петербург: Речь

Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlex

O´Regan, F. (2007). ADHD. London ; New York : Continuum

Pollard, A. & Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: TÜ Kirjastus

Savard, H. (2008). Towards a better understanding of students with aphasia.

http://www.cegep-ste-foy.qc.ca/freesite/fileadmin/users/184/guides/guide_francais/aphasia.PDF

(12.03.2011)

Susi, A. (2003). Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Rmt. Roomeldi, M. jt  (Koost.). Hüperaktiivne laps: abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 11-31

Veisson, M. (2008). Erivajadustega lapsed. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu: Atlex, 5-13

Tweets