Et kodus oleks õnne ja rahu

Kuus omadust, mis toetavad õppimisvõimet

koolilapsOn mitmeid omadusi, mis aitavad lastel paremini õppida. Siin on kuus võtmeomadust, mida vanemad saavad lastes arendada, et toetada nende õppimisvõimet nii koolis kui ka elus üldse.

  1. Elurõõm

Võime armastada ja hinnata elu võib kõlada absurdsena eksamite ja hinnete keerulises maailmas, kuid armastus ja turvalisus toidavad mitmeid omadusi, mida head õppijad vajavad. Sealhulgas võime olla avatud ja vastuvõtlik, kõigeks valmisolek ning teistega ühenduses olemise tunne.

Tänulikkusel põhineva suhtumise arendamine tähendab seda, et lapsed õpivad nautima õppimise protsessi, imetlema loodust, hindama head lugu, tundma ennast hästi oma saavutuste osas ning nautima sõprade seltskonda klassiruumis. See kõik toidab enesekindlust, vaimustust, uudishimu ja aitab neid omadusi ka õppimisel rakendada.

  1. Optimism

Edukaks õppimiseks on optimism väga vajalik. Psühholoogiaprofessor Martin Seligman on seda põhjalikult uurinud ning leidnud, et optimism aitab lastel mõelda paindlikumalt ja realistlikumalt, olla loovam ning hoida eemal depressiooni ja ärevust.

Optimistlikult meelestatud lapsed on valmis proovima. Nad mõistavad, et õppimises on vahel tagasilööke ning nad suudavad neist üle olla. Sellised lapsed räägivad iseendaga teisiti ning ei võta enda tehtud vigu katastroofidena (“Ma sain matemaatikas kahe, see on häving, ma ei saa kunagi sellega hakkama!“). Selle asemel näevad nad laiemat ja positiivsemat pilti ning mõistavad, et tehes rohkem endaga tööd, on nad võimelised raskustega toime tulema.

  1. Enesedistsipliin

On mitmeid uurimusi, mis näitavad, et laste võime enda impulsse kontrollida aitab tagada ka parema tervise, külluse ja parema vaimse tervise hilisemas elus. Koolis ja igasuguses õppimises on enesedistsipliin peamine.

Head õppijad peavad kuulama, infot koguma ja mõtlema. Nad peavad jätkama ka siis, kui ülesanne on keeruline, haldama oma aega ja hoidma tähelepanu. Lapsed, kes hüplevad ringi, karjudes esimesi vastuseid, mis neile pähe torkavad, ei saa tõhusateks õppijateks. Samas ei saa selleks ka rõõmutu liiga tugeva kontrolli all laps. Tasakaal loeb. Kõik lapsed peavad välja arendama toimiva sisemise kontrollimehhanismi.

  1. Ausus

Ausus on tõhusa õppimise jaoks vajalik, kuna see on vastand iseenda või õpetajate petmisele, mis hoiab progressi tagasi. Head õppijad ei ütle: “Ma olen parim loodusteadustes“, vaid tunnistavad endale ausalt, millised osad on neil selged ja mis vajab veel õppimist. Ning nad peaksid seda suutma teha varakult. Eelkooliealine laps, kes julgeb küsida, mida üks või teine sõna jutus tähendab, selle asemel, et teeselda, nagu ta seda juba mõistaks, on juba õigel teel, et saada heaks õppijaks.

Ausus aitab lastel luua head sidemed õpetajate ja mentoritega. See kasvatab enesekindlust, suurendab ümberolijate heatahtlikkust ning annab lastele eksimatu kompassi, mille abil enda õppimise protsessi juhtida.

  1. Julgus

Mis tahes uue oskuse õppimine tähendab tundmatuga silmitsi seismist ning väljakutse vastu võtmist. Head õppijad on uutest väljakutsetest vahel sama ehmunud kui teised, aga neid eristab see, et nad suudavad hirmust üle olla ja keskenduda. Nad suudavad uuesti proovida ka siis, kui on korra läbi kukkunud. Lapsed vajavad moraalset julgust eemalduda tähelepanu kõrvale juhtivatest asjadest ja näida “nohikuna“, kui nad tahavad õppida. See aitab neil arendada ka julgust jääda iseendale kindlaks teismeliseeas.

  1. Leebus, lahkus

Head õppijad on iseenda vastu leebed. Nad mõistavad, et õppimine on vahel raske ja kõige õigesti tegemine ei ole alati võimalik, kuid sellest hoolimata tuleb endaga lahkelt rääkida ja julgustada edasi minema.

Leebe meelelaad tõmbab ligi ka teisi inimesi ning tõhustab õppimist teiste abi ja toetuse kaudu. See aitab paremini töötada meeskondades ja gruppides. Leebus toetab head kuulamisoskust ja empaatiat, mis omakorda aitab kaasa sügavamale ja komplekssemale õppimisele.

Kõik need iseloomuomadused aitavad õppida ja aitavad ka elada. Need omadused aitavad inimestel üles ehitada enesekindlust, tulla väljakutsetega paremini toime, teenida rohkem raha, teha rahuldust pakkuvat karjääri, luua tugevamaid suhteid ja mitte langeda depressiooni ja ärevuse küüsi. Kahjuks näitab statistika, et aina enam lapsi kasvavad üles ilma oskuseta kontrollida oma meeleolusid, suunata enda tegusid, näidata välja empaatiat ja enesevalitsust ning samas on pideval tõusuteel söömishäired ja enesekahjustamine.

Meie lapsed vajavad seda, et aitaksime neil välja arendada tugevama ja paindlikuma selgroo ning kõiki neid omadusi, mis loovad tugeva sisemise tuuma, saavad vanemad aktiivselt soodustada ja julgustada. Nii nagu lihased muutuvad tugevamaks treeninguga, muutuvad ka iseloomujooned julgustamise kaudu tugevamaks. Lapsevanemaks olemine on vastutustundlikkust nõudev ja teadlik protsess, mille käigus peavad vanemad pidevalt ennast harima ja õppima, et aidata omakorda lastel õppida. Õnneks on palju häid koolitusi ja raamatuid, mis lapsevanematele selle ülesande juures abiks olla saavad.

 Artikkel on pärit Telegram, 13.04.2016

Allikad ja lisalugemist: The Independent, Gordoni perekool

Toimetanud  Katrin Suik